Uus raamat! RAPLA RAAMATUKOGU 120

Raamatu tagakaanel Doris Kareva öeldu: RAAMATUKOGU KUI AED. Nagu on palju erinevaid aedu, on ka erinevaid raamatukogusid - suuremaid ja väiksemaid, selgelt korrapärastatuid ja loovalt metsikuid. Aga kõik nad pakuvad mitte ainult hingele puhkust, vaid ka etteaimamatuid kohtumisi ristuvatel mõtteradadel. Sajab eoseid ja seoseid, ütleb luuletaja. Vilgas tolmeldamine, mis igas raamatukogus toimub, võimaldab vaimu kärjekannudel järk-järgult täituda. RAAMATUKOGU KUI ARMASTUS. Raamatukogu on juba olemuslikult hea kohtumiskoht, kooskõlaline keskkond, kus asju arutada, nagu Eesti Koostöö Kogu algatatud "Kohalike dialoogis kohalikus raamatukogus". Aga ka viljakas pinnas romantiliseks üksteiseleidmiseks. Raamatukoguhoidja töö on õpetaja ja aednikuga võrreldav armastuse töö, pidev tähelepanu ja hoolitsemine, et õli lambis ei lõpeks, et tuluke ei kustuks, et kogu talletatud vaimuvara kestaks, kasvaks ja kosutaks põlvest põlve.

Märt Treier tutvustab uut raamatut!

Kui oled huvitatud, anna teada, läheme ühiselt!

Uusi raamatuid!

Koolivalmidus on lapse oskus tegutseda täiskasvanu sõnalise ütluse järgi. See tähendab, et laps on valmis täiskasvanuga suhtlema, suudab teda jälgida ja kuulata ning jätta kuuldu meelde, saab ütlusest aru ja tegutseb selle järgi. Õppimise kõige olulisem eeldus on eakohaselt arenenud kõne, mitte tähtede tundmine. Lapse arengus on alates esimesest eluaastast määravaks last armastavad vanemad, vanavanemad, õed-vennad. Mida rikkam on lapsele suunatud keel, suhtluskontaktide rohkus ja kultuuriline kontekst, seda suurem on mõju lapse kõne ja keele arengule. Lapse sõnavara on seda avaram, mida toetavam ja julgustavam on täiskasvanute hoolivus ja armastus. Emakeel on igale lapsele kõige kergem keel mõista, rääkida, lugeda ja kirjutada. Eesti keeles lugema ja kirjutama õppimine on lihtne, sest kirjasüsteem on reeglipärane, häälduse ja kirjapildi seosed on püsivad. Oluline on õpetada last kuulama sõnu, eristama häälikuid, sest tee tähtedeni läheb häälikute kaudu. Raamat on suunatud klassiõpetajatele, lastevanemaile, logopeedidele ja eripedagoogidele, kõigile, kes tegelevad laste õpetamisega.

Kaasahaarav ja kõhedust tekitav kriminaalromaan „Vanaema“ heidab valgust tänapäeva Eesti varjukülgedele, kus laiub lahendamata seksuaalkuritegude paradiis. Ka peategelane Tiina leiab end pärast üht süütuna alanud saunapidu justkui teisest reaalsusest, kus iga naine teab oma tutvusringkonnas mõnd naist, keda on kunagi vägistatud, kuid iga mees ei tea oma tuttavate seas ühtki meest, kes oleks sellise kuriteo eest iial vastutama pidanud. Keset kriminaaluurijate, töökaaslaste ja isegi pereliikmete ohvrit süüdistavaid hoiakuid kujuneb Tiina tugiisikuks hoopis tema raamatukoguhoidjast vanaema, kes tänu oma aastakümneid kestnud abielule teab varjatud vägivallast rohkem kui keegi teine. Nende kahe naise teineteist toetav teekond läbi traumajärgsete katsumuste, lagunevate lähisuhete ning kahtlase väärtusega psühhoteraapia viib aga ühel hetkel ka karistamatustunnet nautivate kurjategijate jaoks pöördumatute tagajärgedeni.