Tule Sinagi, et jäädvustada raamatuloolisi sündmuseid tikkides Eesti raamatu 500. sünnipäeva auks!

Rapla Keskraamatukogus ootab vaip tikkijaid 12.- 18.augustini kella 10.00 - 18.00 Eesti raamatu 500. sünnipäeva auks tikime piltvaiba eesti raamatu ajaloost. Selle piltvaiba kogupikkus on ligi 17 meetrit ning igale maakonnale on mõeldud umbes meetri jagu tikandit. Tikandi pildid on kangale ette trükitud, mis teeb tikkimise hõlpsamaks ning üldmulje ühtlasemaks. Vaibale jäädvustatavad raamatuloolised sündmused valisid välja Krista Aru ning Mart Jagomägi, ajalooliste tõdedega on aidanud Aivar Põldvee. Eesti raamatu arengutee joonistasid üles Kõrgema Kunstikooli Pallas tekstiiliosakonna IV kursuse tudengid Brigitte Mihkelson, Inger Tammela, Kristiin Kuuslap, Marite Rikkas, Sofia Lanman. Noori juhendasid Pallase kunstikooli tekstiiliosakonna juhataja professor Aet Ollisaar ja Marju Roos. Raamatulugu saab tikkida kogu Eestimaa. Kangas alustab teekonda kunstikoolist Pallas ning Eesti Kirjanduse Seltsist. Sealt liigub see edasi Kambjasse, Kõrvekülla, Elvasse. Põltsamaale, Jõgevale jne. Igas maakonnas on raamatuvaip kolm nädalat, tikkima on oodatud kõik, kel tahtmist ja hakkamist. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit leiab kogukonnast inimesed, kes vajadusel tikkimisel toetavad, nõustavad, juhendavad. Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu poolt on projekti koordinaatoriks Lembe Maria Sihvre. Kui piltvaip on Eestile tiiru peale teinud ja kõik selle stseenid tikitud, soovime selle võimalusel anda Eesti Rahva Muuseumi kogusse. Vaip jääb jutustama mitte ainult raamatulugu, vaid väljendab kõikide Eesti inimeste tänu viiesaja aasta vanusele eesti raamatule, mis on kandnud meie püüet hariduse, valguse ja vabaduse poole.

Uusi raamatuid!

Tegemist oli „Moero“ nime kandva Saksa laeva uputamisega 22. septembril 1944 Läti rannikust mitmekümne kilomeetri kaugusel. Haavatute ja põgenikega täidetud laev oli teel Tallinnast Saksamaale. Võrdluseks võib tuua ühe hilisema laevahuku 50 aastat hiljem Läänemeres, kus 28. septembril 1994 hukkus parvlaeval „Estonia“ 285 eestlast. „Moero“ hukkumisest on kirjutatud mitmeid artikeid ja palju mälestusi, kuid ei ainsatki raamatut. Loodan, et käesolev raamat täidab selle tühiku. Nagu suurte katastroofide puhul ikka, on selles loos imelisi pääsemisi, naiste ja laste traagilisi surmi, tuntud inimeste hukkumist ning palju muud selgusetut, kuid lisaks tohutul hulgal inimlikku tragöödiat ja leina, ka nn „ellujäänute süütunnet“ neil, kes nägid pealt oma kaaslaste, sõprade ja lähedaste inimeste hukkumist – kõike seda mida Teine maailmasõda, mille keerisesse Eesti vägivaldselt tõmmati, kaasa tõi... Käesoleva raamatu esimeses pooles annab autor ülevaate hukkunud laeva ajaloost ja hukust, teises pooles saavad aga sõna ellujäänud – need, kes pidid tundide kaupa võitlema oma elu eest külmas Läänemeres ja kelle ehedad mälestused (räägitud ja kirja pandud küll enamasti hiljem) võimaldavad lugejal ehk tunnetada „Moero“ huku jäist hingust.

Iisak töötab koduhooldajana ühes väikeses Smålandi asulas. Ühel päeval võtab temaga ühendust ta isa, rahvusvaheliselt tuntud kunstnik, kes ta lapsena maha jättis. Nüüd on isa suremas ja tahab ära leppida. Ta tahab ka oma varanduse testamendiga Isakule jätta – ehkki teatud tingimustel. Isak sõidab koos oma tüdruksõbra Maddega isale külla ja nad tõmmatakse psühholoogilisse mängu, kus piir tegelikkuse ja õudusunenäo vahel muutub üha hägusamaks. Algab mäng elu ja surma peale. Ulf Kvensler on sündinud 1968. aastal Rootsis. Tal on selja taga pikk ja edukas stsenaristikarjäär. Kvensleri sulest on sündinud sarjad „Solsidan”, „On meie aeg” ja „Molanderid”. Tema esikromaan „Painajalik rännak” ilmus 2022. aastal ja pälvis palju tunnustust. Romaan võitis Rootsi Krimikirjanduse Akadeemia debütandiauhinna, esitati Rootsi aasta raamatu auhinnale Årets Bok, aasta krimidebüüdi auhinnale krimifestivalil Crimetime ning ka Täiskasvanute Koolitusühingu kirjandusauhinnale. „Tulejumal” on tema teine romaan. „Psühholoogiline põnevik on keeruline, see nõuab keelelist vaoshoitust, sest vedru tuleb üles keerata lugeja peas, mitte raamatu lehekülgedel, ja selleks on vaja autorit, kes tõepoolest usaldab oma lugejaid, ei suuna ega näita ette ega liialda tarbetute omadussõnadega, ning seda kunsti valdab Kvensler täielikult.” – sak töötab koduhooldajana ühes väikeses Smålandi asulas. Ühel päeval võtab temaga ühendust ta isa, rahvusvaheliselt tuntud kunstnik, kes ta lapsena maha jättis. Nüüd on isa suremas ja tahab ära leppida. Ta tahab ka oma varanduse testamendiga Isakule jätta – ehkki teatud tingimustel. Isak sõidab koos oma tüdruksõbra Maddega isale külla ja nad tõmmatakse psühholoogilisse mängu, kus piir tegelikkuse ja õudusunenäo vahel muutub üha hägusamaks. Algab mäng elu ja surma peale. Ulf Kvensler on sündinud 1968. aastal Rootsis. Tal on selja taga pikk ja edukas stsenaristikarjäär. Kvensleri sulest on sündinud sarjad „Solsidan”, „On meie aeg” ja „Molanderid”. Tema esikromaan „Painajalik rännak” ilmus 2022. aastal ja pälvis palju tunnustust. Romaan võitis Rootsi Krimikirjanduse Akadeemia debütandiauhinna, esitati Rootsi aasta raamatu auhinnale Årets Bok, aasta krimidebüüdi auhinnale krimifestivalil Crimetime ning ka Täiskasvanute Koolitusühingu kirjandusauhinnale. „Tulejumal” on tema teine romaan. „Psühholoogiline põnevik on keeruline, see nõuab keelelist vaoshoitust, sest vedru tuleb üles keerata lugeja peas, mitte raamatu lehekülgedel, ja selleks on vaja autorit, kes tõepoolest usaldab oma lugejaid, ei suuna ega näita ette ega liialda tarbetute omadussõnadega, ning seda kunsti valdab Kvensler täielikult.” –

"Pilved sõudvad" on kogumik eesti loodusluule klassikat Konrad Mägi maalidega. Raamatus on umbes nelikümmend Mägi värviküllast loodusvaadet.