Tule Sinagi, et jäädvustada raamatuloolisi sündmuseid tikkides Eesti raamatu 500. sünnipäeva auks!

Rapla Keskraamatukogus ootab vaip tikkijaid 12.- 18.augustini kella 10.00 - 18.00 Eesti raamatu 500. sünnipäeva auks tikime piltvaiba eesti raamatu ajaloost. Selle piltvaiba kogupikkus on ligi 17 meetrit ning igale maakonnale on mõeldud umbes meetri jagu tikandit. Tikandi pildid on kangale ette trükitud, mis teeb tikkimise hõlpsamaks ning üldmulje ühtlasemaks. Vaibale jäädvustatavad raamatuloolised sündmused valisid välja Krista Aru ning Mart Jagomägi, ajalooliste tõdedega on aidanud Aivar Põldvee. Eesti raamatu arengutee joonistasid üles Kõrgema Kunstikooli Pallas tekstiiliosakonna IV kursuse tudengid Brigitte Mihkelson, Inger Tammela, Kristiin Kuuslap, Marite Rikkas, Sofia Lanman. Noori juhendasid Pallase kunstikooli tekstiiliosakonna juhataja professor Aet Ollisaar ja Marju Roos. Raamatulugu saab tikkida kogu Eestimaa. Kangas alustab teekonda kunstikoolist Pallas ning Eesti Kirjanduse Seltsist. Sealt liigub see edasi Kambjasse, Kõrvekülla, Elvasse. Põltsamaale, Jõgevale jne. Igas maakonnas on raamatuvaip kolm nädalat, tikkima on oodatud kõik, kel tahtmist ja hakkamist. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit leiab kogukonnast inimesed, kes vajadusel tikkimisel toetavad, nõustavad, juhendavad. Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu poolt on projekti koordinaatoriks Lembe Maria Sihvre. Kui piltvaip on Eestile tiiru peale teinud ja kõik selle stseenid tikitud, soovime selle võimalusel anda Eesti Rahva Muuseumi kogusse. Vaip jääb jutustama mitte ainult raamatulugu, vaid väljendab kõikide Eesti inimeste tänu viiesaja aasta vanusele eesti raamatule, mis on kandnud meie püüet hariduse, valguse ja vabaduse poole.

Uusi raamatuid!

Tegemist oli „Moero“ nime kandva Saksa laeva uputamisega 22. septembril 1944 Läti rannikust mitmekümne kilomeetri kaugusel. Haavatute ja põgenikega täidetud laev oli teel Tallinnast Saksamaale. Võrdluseks võib tuua ühe hilisema laevahuku 50 aastat hiljem Läänemeres, kus 28. septembril 1994 hukkus parvlaeval „Estonia“ 285 eestlast. „Moero“ hukkumisest on kirjutatud mitmeid artikeid ja palju mälestusi, kuid ei ainsatki raamatut. Loodan, et käesolev raamat täidab selle tühiku. Nagu suurte katastroofide puhul ikka, on selles loos imelisi pääsemisi, naiste ja laste traagilisi surmi, tuntud inimeste hukkumist ning palju muud selgusetut, kuid lisaks tohutul hulgal inimlikku tragöödiat ja leina, ka nn „ellujäänute süütunnet“ neil, kes nägid pealt oma kaaslaste, sõprade ja lähedaste inimeste hukkumist – kõike seda mida Teine maailmasõda, mille keerisesse Eesti vägivaldselt tõmmati, kaasa tõi... Käesoleva raamatu esimeses pooles annab autor ülevaate hukkunud laeva ajaloost ja hukust, teises pooles saavad aga sõna ellujäänud – need, kes pidid tundide kaupa võitlema oma elu eest külmas Läänemeres ja kelle ehedad mälestused (räägitud ja kirja pandud küll enamasti hiljem) võimaldavad lugejal ehk tunnetada „Moero“ huku jäist hingust.

Iisak töötab koduhooldajana ühes väikeses Smålandi asulas. Ühel päeval võtab temaga ühendust ta isa, rahvusvaheliselt tuntud kunstnik, kes ta lapsena maha jättis. Nüüd on isa suremas ja tahab ära leppida. Ta tahab ka oma varanduse testamendiga Isakule jätta – ehkki teatud tingimustel. Isak sõidab koos oma tüdruksõbra Maddega isale külla ja nad tõmmatakse psühholoogilisse mängu, kus piir tegelikkuse ja õudusunenäo vahel muutub üha hägusamaks. Algab mäng elu ja surma peale. Ulf Kvensler on sündinud 1968. aastal Rootsis. Tal on selja taga pikk ja edukas stsenaristikarjäär. Kvensleri sulest on sündinud sarjad „Solsidan”, „On meie aeg” ja „Molanderid”. Tema esikromaan „Painajalik rännak” ilmus 2022. aastal ja pälvis palju tunnustust. Romaan võitis Rootsi Krimikirjanduse Akadeemia debütandiauhinna, esitati Rootsi aasta raamatu auhinnale Årets Bok, aasta krimidebüüdi auhinnale krimifestivalil Crimetime ning ka Täiskasvanute Koolitusühingu kirjandusauhinnale. „Tulejumal” on tema teine romaan. „Psühholoogiline põnevik on keeruline, see nõuab keelelist vaoshoitust, sest vedru tuleb üles keerata lugeja peas, mitte raamatu lehekülgedel, ja selleks on vaja autorit, kes tõepoolest usaldab oma lugejaid, ei suuna ega näita ette ega liialda tarbetute omadussõnadega, ning seda kunsti valdab Kvensler täielikult.” – sak töötab koduhooldajana ühes väikeses Smålandi asulas. Ühel päeval võtab temaga ühendust ta isa, rahvusvaheliselt tuntud kunstnik, kes ta lapsena maha jättis. Nüüd on isa suremas ja tahab ära leppida. Ta tahab ka oma varanduse testamendiga Isakule jätta – ehkki teatud tingimustel. Isak sõidab koos oma tüdruksõbra Maddega isale külla ja nad tõmmatakse psühholoogilisse mängu, kus piir tegelikkuse ja õudusunenäo vahel muutub üha hägusamaks. Algab mäng elu ja surma peale. Ulf Kvensler on sündinud 1968. aastal Rootsis. Tal on selja taga pikk ja edukas stsenaristikarjäär. Kvensleri sulest on sündinud sarjad „Solsidan”, „On meie aeg” ja „Molanderid”. Tema esikromaan „Painajalik rännak” ilmus 2022. aastal ja pälvis palju tunnustust. Romaan võitis Rootsi Krimikirjanduse Akadeemia debütandiauhinna, esitati Rootsi aasta raamatu auhinnale Årets Bok, aasta krimidebüüdi auhinnale krimifestivalil Crimetime ning ka Täiskasvanute Koolitusühingu kirjandusauhinnale. „Tulejumal” on tema teine romaan. „Psühholoogiline põnevik on keeruline, see nõuab keelelist vaoshoitust, sest vedru tuleb üles keerata lugeja peas, mitte raamatu lehekülgedel, ja selleks on vaja autorit, kes tõepoolest usaldab oma lugejaid, ei suuna ega näita ette ega liialda tarbetute omadussõnadega, ning seda kunsti valdab Kvensler täielikult.” –

"Pilved sõudvad" on kogumik eesti loodusluule klassikat Konrad Mägi maalidega. Raamatus on umbes nelikümmend Mägi värviküllast loodusvaadet.

Uusi raamatuid!

Sügis 1767. Kummalistest teadetest võõraste kohta, kes Turu saarestiku asukaid kimbutamas käivad, saab alguse juurdlus, mille väliseks ajendiks hoopis suur laevarööv Kolga mõisa vetes. Uurimine viib kolleegiuminõunik de Hio ja tema vana teenri Reinu Peterburist nende kodusaarele Hiiumaale, kus põrgatakse aga sootuks ootamatutele asjaoludele, nii et mõlema mehe elugi ohtu satub. Järg ajaloolisele krimiromaanile „Sootuks teised saared”

Kuidas saavutada edu mistahes valdkonnas? Vastus peitub laias haardes. Paljud eksperdid väidavad, et kindla oskuse arendamiseks ja oma alal parimaks saamiseks tuleb alustada varakult ning veeta võimalikult palju tunde teadlikult harjutades. Kuid maailma edukaimate sportlaste, kunstnike, muusikute, leiutajate ja teadlaste elulood näitavad hoopis, et varajane spetsialiseerumine on erand, mitte reegel. David Epstein uuris maailma tippude lugusid ning avastas, et paljudes valdkondades saavutavad edu just laia teadmistepagasiga inimesed, mitte spetsialistid. Need inimesed leiavad sageli oma tegevusala hiljem ning neil on palju erinevaid huvisid. Nad on ka loovamad, paindlikumad ja suudavad näha seoseid, mida nende spetsialiseerunud eakaaslased ei näe. Ajal, mil eksperdid sulguvad oma kitsastesse erialadesse ja arvutid omandavad oskuseid, millega varem said hakkama vaid spetsialistid, peitub edu võti just mitmekesistes kogemustes ning oskuses mõelda teistmoodi.

2025 aasta kogemusreis - Saaremaale!

Uusi raamatuid!

Kui tunned ärevust, viha, rõõmu või üllatust, mis sinus siis aset leiab? Paljud teadlased usuvad, et emotsioonid pärinevad ühest konkreetsest ajuosast, mis reageerib ümbritsevale maailmale. Vana sõbraga kohtumise elevus, hirm kaotada kedagi, keda armastame – kõik need tunded näivad tekkivat meie sees automaatselt ja kontrollimatult, leides väljenduse meie näol ja käitumises ning viies meid kogemusega kaasa. Emotsioonide kogemine näib väga lihtne, kuid ajus on alati kõik palju keerukam, kui välja paistab. See raamat aitab kergitada loori protsessidelt, mis tegelikult kupli all toimuvad, kui me midagi tunneme.“ Jaan Aru, neuroteadlane ja raamatu „Ajust ja arust“ autor „See raamat tõi Lisa Feldman Barrettile tippteadlasena igati teenitult rahvusvahelise kuulsuse. Mulle tavakodanikuna andis see raamat tagasi usu nüüdisaegse teaduse ja iidsete tarkuste ühisosa võimalikkusesse. Teadustoimetaja Andero Uusberg on andnud kiiduväärt panuse, et teaduslik tekst ka lihtsale huvilisele arusaadav ja põnev oleks.“ Aivar Haller, mentor ja raamatu „Üks Kõiksus“ autor

Rahvusvaheliselt tuntud poola kunstnik Marianna Oklejak on ühes raamatus jõulise pildikeelega kokku sidunud värvika folkloorse ainestiku ja peamurdmist nõudvad ülesanded. Põnevat lugemist ja mõistatamist jätkub nii väikestele kui ka suurtele.

Taani krimikirjanik Anne Mette Hancocki psühholoogiline krimiromaan „Pitbull“ hoiab lugejaid oma haardes kuni viimaste lehekülgedeni, pakkudes põnevust, emotsioone ja ootamatuid pöördeid. Romaan on ajakirjanik Heloise Kaldani ning politseiuurija Erik Schäferi kolmas juhtum ning järg rahvusvahelistele menukitele „Laibalill“ ja „Armisüda“.

Uusi raamatuid!

„Mesipuu poole“ on kogumik kodumaise luule klassikat koos Eduard Wiiralti piltidega. Lydia Koidula, Kristjan Jaak Petersoni, Juhan Liivi, Ernst Enno, Henrik Visnapuu, Heiti Talviku jt luuletuste kõrval on üle kolmekümne Eduard Wiiralti graafilise töö.

Õige elu jaoks pole kunagi liiga hilja. Elias on näitleja, Clara fotograaf. Juhuslikult tutvunud, teavad nad ometi kohe, et nad on teineteise jaoks loodud – ja et sellega muutub nende elus kõik. Clara on pärast abikaasa surma olnud juba pikka aega üksi ning seni kindlalt veendunud, et ei taha ega suuda enam alustada uut suhet, Elias aga ei saa kauem maha suruda mõtet, et elab oma sõbratariga valet elu. Ent kumbki ei jaksa vastu seista tundele, et koos olles on kõik õige, hea ja imeline. Nende pöörane, nii ootamatult leitud õnn pannakse paraku peagi proovile ning mõlemal tuleb heidelda kõhklustega, omavahel ja teineteise pärast. Kas siis, kui kogunenud juba üksjagu eluaastaid ja elukogemust, saab veel kord või üldse esimest korda leida suurt armastust? Ewald Arenz, sündinud 1965 Nürnbergis, on õppinud inglise ja Ameerika kirjandust ja ajalugu. Ta töötab õpetajana ühes Nürnbergi gümnaasiumis. Kirjanikuteed alustas ta 1990ndate algul, nüüdseks on Arenz üks produktiivsemaid ja menukamaid autoreid Saksamaal, kelle romaane ja näidendeid on tunnustatud ka arvukate auhindadega. Eesti lugejale on ta tuttav romaaniga „Suur suvi”. Kirjanik elab oma perega Baieri liidumaal Fürthi linna lähistel.

Uusi raamatuid!

Romaan ulatab käe Jaan Krossi samanimelisele novellile, mis räägib teatud sündmustest romaani autori elust.

Vahvas hüpikraamatus ootab avastamist putukate ja teiste selgrootute võlumaailm. „Putukate elu” tutvustab lülijalgseid erksatest mardikatest võrkukuduvate ämblikeni. Imetle pisielukate pabermudeleid ning uuri lülijalgsete kehaehitust, lennuvõimet, eluviisi ja varjumistehnikaid.Raamatu on koostanud auhinnatud teadusajakirjanik Ben Hoare ja illustreerinud Jasmine Floyd.

Kummaliselt hüpnotiseeriv raamat naisest, kes ühel päeval otsustab taimetoitlaseks hakata… Lugemise väljakutse grupis keegi kunagi ütles, et jaapanlased on veidrad. Selle raamatu põhjal ma ütleksin, et korealased on veidrad…