Teade!

Raamatukogu puhkuse ajal 01. juuli - 17. juuli SULETUD! Pühapäevadel 05. ja 12. juulil AVATUD!

Uut kirjandust noortele!

Ühes tavalise väikelinna tavalises natuke räämas majas pargi servas elab värvikas seltskond. Siin on 6. klassi poiss Jaagup ja tema vanaema Lilli; Milka ja tema sõber Oleg, kes tegutsevad jõusaalis ja kartuliäris; kunagine ajakirja toimetaja proua Haasberg ja paljud teised, koer Roialist ja kass Iissast rääkimata. Inimesed nagu inimesed ikka, jutlevad ja jagelevad, teevad oma tavapäraseid toimetusi … kuni maja ees peatub kreemikasvalge sõiduauto ja ühtäkki selgub, et pole see majagi nii tavaline midagi – siia tahetakse ehitada luksushotell. Ohus on nii kodud kui ka õunapuud.

Kui kodus valitsevad tüli, häbi ja tühjad pudelid, õpib laps kiiresti teesklema, et kõik on korras. Joobe soundtrack on valusalt aus ja emotsionaalselt mõjuv noorteromaan 8. klassi poisist Rihost, kes püüab koolis jätta muljet täiesti tavalisest noorest. Tegelikult on tema kodune elu lagunenud: mõlemad vanemad on töötud, alkoholism süveneb ning kodus napib isegi süüa. Ellujäämiseks kogub Riho salaja pudeleid ja purke ning müüb kaltsukatest leitud asju edasi. Ta varjab oma olukorda isegi parima sõbra Toni eest. Kõik muutub päeval, mil klassivend Niko näeb teda pudeleid korjamas ja pakub võimalust teenida „lihtsamat raha“. See viib Riho sisemise murdumiseni ning sunnib teda valima: kas jätkata üksi vaikides või riskida ja abi paluda. Raamat käsitleb noorte üksindust, häbi, sõltuvust ja lootust erakordselt usutaval ning puudutaval viisil. Tekst on õhuline ja kergesti loetav, kuid emotsionaalselt väga tugev, mistõttu sobib hästi ka neile noortele, kes muidu pikki raamatuid hea meelega ei loe. 2025. aastal ilmunud teos on Soome mainekaima laste- ja noortekirjanduse auhinna Topelius 2026 laureaat. Autor on andnud loa kohandada loo Eesti oludele, et see kõnetaks siinseid noori võimalikult vahetult ja tõeliselt.

Noorteromaan käsitleb tundlikke teemasid, nagu enesevigastamine, perevägivald ning noorte omavahelised suhted keerulistes olukordades. Peategelane on 18-aastane Triin, kes elab vaimselt ja füüsiliselt vägivaldses kodukeskkonnas koos oma ema Kristinaga. Süvenev üksindus ja väärkohtlemine viivad Triinu enesevigastamiseni. Ootamatult avaneb tal võimalus osaleda peol, kus ta kohtub Martiniga – noormehega, kes kannab endas sarnaseid kogemusi. Vastastikune usaldus ja toetus aitavad neil leida tee isikliku vabaduse ja sisemise rahuni. Marileen Laagus on Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilane. Tema jutustus „Võta mind kaasa“ valmis 11. klassi lõputööna. Raamat on mõeldud eelkõige põhikooli lõpuklasside ja gümnaasiumi õpilastele, aga ka nende vanematele ja õpetajatele.

Uusi raamatuid!

Magdal on vibu, kalkunisulg juustes ja isegi mustang. Ta loeb koos isaga raamatuid indiaanlastest, tunneb metsaelanike jälgi ja tal on indiaanlase nimi – Jäljekütt. Ta teab, kuidas jälgi peita, nõelast konksu teha ja savis kala küpsetada. Maailmas möllab Teine maailmasõda. Läbi Leedu liigub raskeid tinaseid jalgu järel vedades rindejoon. Kui sakslased taganevad, tulevad venelased ja hakkavad oma korda ellu viima. Kõik, kes ei toeta uut režiimi, küüditatakse Siberisse. Nii juhtub ka Magda perega, kes koduõuelt veoauto kastis minema viiakse. Tüdrukut, kes end koerakuudis peidab, Vene sõdurid ei leia. Nii pääseb Magda metsavendade juurde, kus ta õpib ellu jääma ja hoolitsema mitte ainult enda, vaid ka sõprade eest. "Tüdruk püssiga" on lugu vaprusest ja vastupanust, lootusest ja vabaduseihalusest. Raamat on pälvinud mitmeid rahvusvahelisi auhindu nagu ka Lina Itagaki varasem graafiline romaan "Siberi haiku".

„Päikeseuskujad” on poeetiline rännak kahe Vormsi, Ussisaare rannarootslastest õe – Maria ja Ida – ellu 1812. aasta suvel. Nende väike maailm, mida on seni hoidnud koos meri, keel ja esivanemate kombed, hakkab murenema, kui impeeriumi surve ulatub ka kõige kaugemate saarteni. See on lugu väikerahva haprusest ja vastupanust. Ajaloost, mis kipub korduma – justkui madu, mis õgib oma saba. Ja sellest, mida tähendab hoida kinni kodust, keelest ja lähedastest siis, kui kõik muu tahab käest libiseda. Romaani lüürilistes kõrvalpõigetes elavad edasi muistsete rootslaste uskumused ja legendid, emade ja tütarde maagilised sidemed. See on perekonnalugu ja rahva mälu – vaikne, kuid visa vastuhakk kadumisele. Piret Jaaks (sünd. 1980) on eesti kirjanik ja silmapaistev naistelugude jutustaja, kes tegutseb nii proosa- kui ka näitekirjanduses. Tema looming puudutab sügavalt nii isiklikku kui ühiskondlikku tasandit, tuues esile naiste hääle jõu ja mitmekihilisuse ning kõnetades laia lugejaskonda. Jaaksi tuntuim teos on romaanivõistlusel auhinnatud „Taeva tütred”, mis pälvis tähelepanu kui mõjus romaan, mis põimib ajaloolise ainestiku ja inimliku vastutuse küsimused.

Näitus!

Kabala mõisa maaliringi KEVADNÄITUS avatud!!! Juhendaja AVO PÄÄDAM

Enn Vetemaa 90 ( 20.06.1936. -28.03.2017.)

03. juunil kell 13.00 LUULELÕUNA Rapla Keskraamatukogus Enn Vetemaa loomingust kõneleb kirjanik WIMBERG

Juhhei, taas SUVELUGMINE!

Kas panid tähele, lugemise arvestus algab juba 25ndal mail! Lugema on oodatud kõik, nii suured, kui väiksed ja väiksemad! Heade lugemiselamuste otsingule - start!

Avasta Eesti raamatukogusid 2026. Mõnusat osalemist!

Esmakordselt sai mängus osaleda 2022. aastal. Eelmisel aastal külastati raamatukogusid mõistatamismängus kokku pea 1420 korral ja täidetud templipasse tagastati ligi 300. Näiteks Tiina Weiler, kes tagastas 20 templipassi, ütles, et oli üllatunud, et Eesti raamatukogud on nii kõrgel tasemel, rõõm oli kohata särasilmseid ja entusiastlikke raamatukoguhoidjaid. Weiler sai raamatukogusid külastades palju uut infot, mis andis veendumuse, et igal raamatukogul on oma nägu.

Emadepäeva kontsert Rapla valla Raikküla kandis

Uusi raamatuid!

Kirjanik Margus Remmelgasel oli suur mure – tema romaani „Objekti hääme“ ilmumisest oli möödas juba neli kuud, kuid siiamaani polnud müüdud veel ainsatki eksemplari. Muidugi, Margus oli harjunud sellega, et eesti lugejad tõsisemat sorti kirjandusest ei hooli, eriti ükskõikseks jättis laiemaid rahvamasse Margusele omane otsinguline ja eksperimenteeriv stiil. („Öised praamireisijad“) Seesugused ja paljud muud tõsised, isegi dramaatilised loomingulised, aga ka elulised probleemid võtab Andrus Kivirähk vaatluse alla oma uues proosakogus „Eesti rahva uued jutud“. Toetudes mõneski jutus vanarahva iidsele tarkusele, kuid teisal taas valgustades läbi meie tänapäevaseid valupunkte. Tuntud tasemel ja ootuspärase sõnamõnuga. Raamat sisaldab 15 juttu.

Argikomöödia „Tööpäev” jutustab haarava loo Hõbekuuse puukoolist ja inimestest, kelle jaoks töö ei ole kutsumus, vaid paratamatus. Lugeja satub tööpäeva rütmi, kus aeg venib ja kaob korraga ning kus üksteisega sarnanevates päevades kuhjuvad väikesed pinged, vaiksed kokkulepped ja varjatud lootused. Masinad, puud, pausid ja lõunatunnid moodustavad maailma, milles väsimus ja vaimukus käivad käsikäes, ning värvikad karakterid annavad argipäevale ootamatult koomilise varjundi. Tõnu Õnnepalu tähelepanelik pilk jälgib töö rutiini aeglast kordumist, märgates selles nii absurdi kui ka seletamatut ligitõmmet, millest ei taheta ega osata lahti lasta.

Rapla Mälukeskus kogub mälestusi!

Uusi raamatuid!

Äsja emaduspuhkuselt tööle naasnud uurija Elma uurib keerulist juhtumit, kus suvilas on julmalt tapetud keegi mees ja seinale on jäetud kummaline sõnum. Samal ajal avastab Sævar äravisatud karbist midagi, mis võib aidata juhtumit lahendada. Mitmeid auhindu võitnud ja menukite nimekirja tipus olev „Keelatud Islandi“ sarja 5. raamat. „Ta kasutab keerulist süžeed, et näidata, kuidas koletised tekivad ja et kurjus võib peituda isegi kõige veetlevama naeratuse taga. Tema tegelased on inimesed, mitte nukud, ja ta naudib vaiba tõmbamist nende – ja meie – jalge alt.“ The Times „Selle hästi kirjutatud romaani süžee on hoolikalt läbi mõeldud ja sisaldab kõike: šokeerivat mõrva, väikelinna saladusi, kahtlaseid tegelasi ja kaasahaaravat naisdetektiivi.“ Lesley Kara „Põnev ja südantlõhestav lugu.“ Ragnar Jónasson

„Osalt armastuslugu, osalt muinasjutt… trotsib žanre ja ootusi.” – The Boston Globe Tsirkus saabub vähimagi hoiatuseta. Sellele ei eelne mingeid teadaandeid. See lihtsalt on kohal, kuigi eile veel ei olnud. Musta-valgetriibulistes kangast telkides peitub täiesti ainulaadne kogemus, mis võtab hingest kinni, hämmastab. Tsirkuse nimi on Le Cirque des Rêves ja see on avatud ainult öösel. Ent kulisside taga käib äge võistlus – duell kahe noore mustkunstniku, Celia ja Marco vahel. See on mäng, kus ellu jääb vaid üks. Kuid tahes-tahtmata Celia ja Marco armuvad – nende armastus on sügav ja maagiline, selline, mis paneb tuled vilkuma ja muudab toa soojaks iga kord, kui kas või nende käed kokku puutuvad. Tõeline armastus või mitte, mäng tuleb lõpuni mängida. Kõigi saatus keerleb sama peadpööritavalt nagu julged akrobaadid kõrgel lava kohal. See lopsakas ja lummav romaan on meelte ja südame jaoks tõeline maiuspala. „Maagiline. Paeluv. Vaimustav. Lummav.” – Associated Press

EV 108 pidulik kontsert!

Noor loeb!

HÄÄLETADA SAAB KOLMES ERINEVAS KATEGOORIAS: *LEMMIK eesti autori kirjutatud noorteraaamt *LEMMIK välisautori poolt eesti keelde tõlgitud noorteraamat *LEMMIK kaanepildiga noorteraamat

Rapla vallavalitsus ja volikogu kutsuvad piirkonna elanikke kohtumisele!

Ametisse astunud vallavalitsus ja volikogu soovivad kohtuda kogukondadega, et tutvustada meie juhtimissuundi ja eesmärke ning kuulata teie ettepanekuid ja arvamusi, rõõme ja muresid. Kohtumiste eesmärk on luua sisuline ja avatud dialoog Rapla valla kogukondade ning uue vallavalitsuse vahel. Soovime, et vallavalitsuse ja kogukondade koostöö algaks varakult, selgete ootuste ja vastastikuse arusaamise pinnalt. Ootame kohtumiselt sisulist kaasamõtlemist, ettepanekud ja küsimusi, mis aitavad kujundada toimiva ja usaldusliku koostöö valla ning kogukondade vahel. Kohtumised toimuvad: 05. veebruaril Kaiu piirkonnas – Kaiu koolimajas 10. veebruaril Juuru piirkonnas – Juuru Rahvamajas 03. märtsil Raikküla piirkonnas – Lipa Vabaajakeskuses 10. märtsil Rapla piirkonnas – Rapla Kultuurikeskuses, Weinbergi saalis Kohtumiste algusaeg igas toimumiskohas 17.30

Uusi raamatuid!

„Ma olen kõndinud läbi elu nähtamatuna nähtute hulgas, tundmatuna tuntute seas, kandes eneses teadmist, et see, kes oli minu isa või olid minu vanemad, ei tee minust paremat inimest. Olen hoidnud mälestusi eneses. Nüüd oli õige aeg need raamatusse üles tähendada, paotada oma mälestuste aardelaegast. Kiskuda see lausa pärani ning jagada meenutusi oma üürikeseks jäänud lapsepõlvest isa Georg Otsaga,“ kirjutab Mariann Randmaa raamatu saatesõnas. Ja meile avaneb suur laulja Georg Ots, kelle lauldud fantastilised aariad ooperitest ja operettidest saadavad meid tänapäevani, hoopis teises rollis: mängulise, humoorika ja piiritult oma perekonda armastava isana. Kas kujutate ette, et kuulus rahvakunstnik pidas naisevenna Taisto Noorega „Nahksuka juttudest“ inspireeritud kirjavahetust, kus tema oli Vettind Palk (ja Taisto Noor Kullisilm) või et mees, kes laulis meile südamesse „Saaremaa valsi“, jättis päkapiku nimel ähvarduskirja vannitoakappi? Raamat sisaldab ohtralt seni avaldamata fotosid perekonnaarhiivist ja Georg Otsa kirju kodustele ning tema akvarelle ja joonistusi Teatri- ja Muusikamuuseumi kogust.

Kui ühes Tartu kõrvaltänavas toimub veretöö, on see linnarahva jaoks tragöödia. Harry Virma jaoks on see võimalus. Võimalus oma vanavanaisa maja tagasi saada. „Vaarisa moodi“ on auhinnatud autori Jaagup Mahkra esimene kriminull, mis saavutas 2025. aasta Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel kolmanda koha. See on reibas ja tänapäevane mõrvalugu, mida asub lahendama ebaharilik detektiiv. „Vaarisa moodi“ tegevus leiab aset suvises Tartus, Karlova aedade keskel. Lugu vaatleb tolle väikese puust linna kummalisi asukaid ja nende elu läbi sisserändaja silmade. Harry Virma on väliseestlane, võõras, eikeegi. Ta ei ole eales ühtki kuritegu uurinud. Ometi võtab ta juhtumi käsile, sest sellest sõltub tema perekonna pärand. Kas ta teeb oma vanavanaisa mälestusele au või häbi?

EESTI KIRJANDUSE PÄEVAL