Head kooliaasta algust!

Uusi raamatuid!

Kas olete tüdinenud tundmast, et olete pidevalt üle koormatud, stressis ning energiavähesuse, ärevuse- ja hirmutsüklis lõksus? Neile väljakutsetele on võimas, sageli tähelepanuta jäetud lahendus: teie südames peituv jõud. Iidne tarkus on juba sajandeid pidanud südant jõukeskuseks, väravaks kõrgeima potentsiaali juurde. Nüüdisteadus kinnitab, et see „südame aju“ mõjutab märkimisväärselt meie füüsilist ja emotsionaalset heaolu, samuti meie taju ja mõtteid. Raamatus „Viie südame varjatud vägi“ avaldab New York Timesi menukirjanik Kimberly Snyder saladuse, kuidas kasutada südame intelligentsust. Ühendades iidse tarkuse tipptasemel teadusega südame ja aju omavahelisest suhtlusest, pakub Kimberly transformeerivaid teadmisi, mis aitavad luua sügava ühenduse südame väega. See hädavajalik teejuht juhib teid läbi viie faasi, et äratada teie südame tohutu intelligentsus ja vägi. Selle jõu vallapäästmine võib märkimisväärselt parandada teie tervist ja suhteid ning suurendada enesekindlust ja üldist rahulolu. Samuti õpite kaheksaminutilist südame joondamise meditatsiooni, mis on teaduslikult tõestatud meetod, parandamaks füüsilist, emotsionaalset ja psühholoogilist tasakaalu kõigest nelja nädalaga 29 protsendi võrra. Vabanege ülemõtlemisest, võtke omaks südamekeskne eluviis ning kogege elu tulvil selgust, voolamist ja eesmärki, mis muudab teie olemasolu iga aspekti.

Vankumatu ausus, haruldane pilguheit ja rohkem tõsilugusid: „Seltsidaami” autor jagab lugejaga kõike, mida ta oma erakordse ja ootamatu elu käigus on õppinud. „Seltsidaam” pakkus meile kuningakoja maagiat, vahetuid kogemusi ja jahmatavaid lugusid Anne Glenconneri privilegeeritud seltskondades, kus kõik kuldne ei pruukinud alati sugugi särada. Nagu ta oma mälestustes ütleb, on tema elu koosnenud tugevatest kontrastidest: lapsepõlv luksuslikus Holkham Hallis ja elu telgis Mustique’i saare džunglites, maailmareisid koos printsess Margaretiga ja oma ettearvamatu abikaasa lord Glenconneri talumine. Ta on ka üle elanud kahe poja kaotuse traagika ja aidanud kolmandal pojal välja tulla koomast. Nüüd naudib ta oma üheksakümnendaid eluaastaid ja soovib jagada oma elu käigus kogetut, nii tarka, lõbusat, liigutavat kui valgustavat. Abikaasana sai temast rahusobitamise meister: ta teadis, millal vastu hakata, millal abi küsida - ja millal endale armuke soetada. Võõrustajana omandas ta praktilisi oskusi oivaliste pidude korraldamisel ja suursuguste majavalduste eest hoolitsemisel, seltsidaamina pidi ta peensusteni tundma diplomaatiat ja etiketti. Raskeimad kogemused sai ta emarollis, kus ta õppis hindama sõprust, perekonda ja huumorimeelt, et suuta üle elada elu kõige hirmsamaid hetki ning samas osata nautida parimaid. „Mida siis veel?” on raske vaevaga kogutud tarkuse varasalv, ühtlasi meeltlahutav tõendus selle kohta, et valmisolek igaks uueks seikluseks on innustavaks eeskujuks meile kõigile.

Tule Sinagi, et jäädvustada raamatuloolisi sündmuseid tikkides Eesti raamatu 500. sünnipäeva auks!

Rapla Keskraamatukogus ootab vaip tikkijaid 12.- 18.augustini kella 10.00 - 18.00 Eesti raamatu 500. sünnipäeva auks tikime piltvaiba eesti raamatu ajaloost. Selle piltvaiba kogupikkus on ligi 17 meetrit ning igale maakonnale on mõeldud umbes meetri jagu tikandit. Tikandi pildid on kangale ette trükitud, mis teeb tikkimise hõlpsamaks ning üldmulje ühtlasemaks. Vaibale jäädvustatavad raamatuloolised sündmused valisid välja Krista Aru ning Mart Jagomägi, ajalooliste tõdedega on aidanud Aivar Põldvee. Eesti raamatu arengutee joonistasid üles Kõrgema Kunstikooli Pallas tekstiiliosakonna IV kursuse tudengid Brigitte Mihkelson, Inger Tammela, Kristiin Kuuslap, Marite Rikkas, Sofia Lanman. Noori juhendasid Pallase kunstikooli tekstiiliosakonna juhataja professor Aet Ollisaar ja Marju Roos. Raamatulugu saab tikkida kogu Eestimaa. Kangas alustab teekonda kunstikoolist Pallas ning Eesti Kirjanduse Seltsist. Sealt liigub see edasi Kambjasse, Kõrvekülla, Elvasse. Põltsamaale, Jõgevale jne. Igas maakonnas on raamatuvaip kolm nädalat, tikkima on oodatud kõik, kel tahtmist ja hakkamist. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit leiab kogukonnast inimesed, kes vajadusel tikkimisel toetavad, nõustavad, juhendavad. Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu poolt on projekti koordinaatoriks Lembe Maria Sihvre. Kui piltvaip on Eestile tiiru peale teinud ja kõik selle stseenid tikitud, soovime selle võimalusel anda Eesti Rahva Muuseumi kogusse. Vaip jääb jutustama mitte ainult raamatulugu, vaid väljendab kõikide Eesti inimeste tänu viiesaja aasta vanusele eesti raamatule, mis on kandnud meie püüet hariduse, valguse ja vabaduse poole.

Uusi raamatuid!

Tegemist oli „Moero“ nime kandva Saksa laeva uputamisega 22. septembril 1944 Läti rannikust mitmekümne kilomeetri kaugusel. Haavatute ja põgenikega täidetud laev oli teel Tallinnast Saksamaale. Võrdluseks võib tuua ühe hilisema laevahuku 50 aastat hiljem Läänemeres, kus 28. septembril 1994 hukkus parvlaeval „Estonia“ 285 eestlast. „Moero“ hukkumisest on kirjutatud mitmeid artikeid ja palju mälestusi, kuid ei ainsatki raamatut. Loodan, et käesolev raamat täidab selle tühiku. Nagu suurte katastroofide puhul ikka, on selles loos imelisi pääsemisi, naiste ja laste traagilisi surmi, tuntud inimeste hukkumist ning palju muud selgusetut, kuid lisaks tohutul hulgal inimlikku tragöödiat ja leina, ka nn „ellujäänute süütunnet“ neil, kes nägid pealt oma kaaslaste, sõprade ja lähedaste inimeste hukkumist – kõike seda mida Teine maailmasõda, mille keerisesse Eesti vägivaldselt tõmmati, kaasa tõi... Käesoleva raamatu esimeses pooles annab autor ülevaate hukkunud laeva ajaloost ja hukust, teises pooles saavad aga sõna ellujäänud – need, kes pidid tundide kaupa võitlema oma elu eest külmas Läänemeres ja kelle ehedad mälestused (räägitud ja kirja pandud küll enamasti hiljem) võimaldavad lugejal ehk tunnetada „Moero“ huku jäist hingust.

Iisak töötab koduhooldajana ühes väikeses Smålandi asulas. Ühel päeval võtab temaga ühendust ta isa, rahvusvaheliselt tuntud kunstnik, kes ta lapsena maha jättis. Nüüd on isa suremas ja tahab ära leppida. Ta tahab ka oma varanduse testamendiga Isakule jätta – ehkki teatud tingimustel. Isak sõidab koos oma tüdruksõbra Maddega isale külla ja nad tõmmatakse psühholoogilisse mängu, kus piir tegelikkuse ja õudusunenäo vahel muutub üha hägusamaks. Algab mäng elu ja surma peale. Ulf Kvensler on sündinud 1968. aastal Rootsis. Tal on selja taga pikk ja edukas stsenaristikarjäär. Kvensleri sulest on sündinud sarjad „Solsidan”, „On meie aeg” ja „Molanderid”. Tema esikromaan „Painajalik rännak” ilmus 2022. aastal ja pälvis palju tunnustust. Romaan võitis Rootsi Krimikirjanduse Akadeemia debütandiauhinna, esitati Rootsi aasta raamatu auhinnale Årets Bok, aasta krimidebüüdi auhinnale krimifestivalil Crimetime ning ka Täiskasvanute Koolitusühingu kirjandusauhinnale. „Tulejumal” on tema teine romaan. „Psühholoogiline põnevik on keeruline, see nõuab keelelist vaoshoitust, sest vedru tuleb üles keerata lugeja peas, mitte raamatu lehekülgedel, ja selleks on vaja autorit, kes tõepoolest usaldab oma lugejaid, ei suuna ega näita ette ega liialda tarbetute omadussõnadega, ning seda kunsti valdab Kvensler täielikult.” – sak töötab koduhooldajana ühes väikeses Smålandi asulas. Ühel päeval võtab temaga ühendust ta isa, rahvusvaheliselt tuntud kunstnik, kes ta lapsena maha jättis. Nüüd on isa suremas ja tahab ära leppida. Ta tahab ka oma varanduse testamendiga Isakule jätta – ehkki teatud tingimustel. Isak sõidab koos oma tüdruksõbra Maddega isale külla ja nad tõmmatakse psühholoogilisse mängu, kus piir tegelikkuse ja õudusunenäo vahel muutub üha hägusamaks. Algab mäng elu ja surma peale. Ulf Kvensler on sündinud 1968. aastal Rootsis. Tal on selja taga pikk ja edukas stsenaristikarjäär. Kvensleri sulest on sündinud sarjad „Solsidan”, „On meie aeg” ja „Molanderid”. Tema esikromaan „Painajalik rännak” ilmus 2022. aastal ja pälvis palju tunnustust. Romaan võitis Rootsi Krimikirjanduse Akadeemia debütandiauhinna, esitati Rootsi aasta raamatu auhinnale Årets Bok, aasta krimidebüüdi auhinnale krimifestivalil Crimetime ning ka Täiskasvanute Koolitusühingu kirjandusauhinnale. „Tulejumal” on tema teine romaan. „Psühholoogiline põnevik on keeruline, see nõuab keelelist vaoshoitust, sest vedru tuleb üles keerata lugeja peas, mitte raamatu lehekülgedel, ja selleks on vaja autorit, kes tõepoolest usaldab oma lugejaid, ei suuna ega näita ette ega liialda tarbetute omadussõnadega, ning seda kunsti valdab Kvensler täielikult.” –

"Pilved sõudvad" on kogumik eesti loodusluule klassikat Konrad Mägi maalidega. Raamatus on umbes nelikümmend Mägi värviküllast loodusvaadet.

Uusi raamatuid!

Sügis 1767. Kummalistest teadetest võõraste kohta, kes Turu saarestiku asukaid kimbutamas käivad, saab alguse juurdlus, mille väliseks ajendiks hoopis suur laevarööv Kolga mõisa vetes. Uurimine viib kolleegiuminõunik de Hio ja tema vana teenri Reinu Peterburist nende kodusaarele Hiiumaale, kus põrgatakse aga sootuks ootamatutele asjaoludele, nii et mõlema mehe elugi ohtu satub. Järg ajaloolisele krimiromaanile „Sootuks teised saared”

Kuidas saavutada edu mistahes valdkonnas? Vastus peitub laias haardes. Paljud eksperdid väidavad, et kindla oskuse arendamiseks ja oma alal parimaks saamiseks tuleb alustada varakult ning veeta võimalikult palju tunde teadlikult harjutades. Kuid maailma edukaimate sportlaste, kunstnike, muusikute, leiutajate ja teadlaste elulood näitavad hoopis, et varajane spetsialiseerumine on erand, mitte reegel. David Epstein uuris maailma tippude lugusid ning avastas, et paljudes valdkondades saavutavad edu just laia teadmistepagasiga inimesed, mitte spetsialistid. Need inimesed leiavad sageli oma tegevusala hiljem ning neil on palju erinevaid huvisid. Nad on ka loovamad, paindlikumad ja suudavad näha seoseid, mida nende spetsialiseerunud eakaaslased ei näe. Ajal, mil eksperdid sulguvad oma kitsastesse erialadesse ja arvutid omandavad oskuseid, millega varem said hakkama vaid spetsialistid, peitub edu võti just mitmekesistes kogemustes ning oskuses mõelda teistmoodi.

2025 aasta kogemusreis - Saaremaale!

Uusi raamatuid!

Kui tunned ärevust, viha, rõõmu või üllatust, mis sinus siis aset leiab? Paljud teadlased usuvad, et emotsioonid pärinevad ühest konkreetsest ajuosast, mis reageerib ümbritsevale maailmale. Vana sõbraga kohtumise elevus, hirm kaotada kedagi, keda armastame – kõik need tunded näivad tekkivat meie sees automaatselt ja kontrollimatult, leides väljenduse meie näol ja käitumises ning viies meid kogemusega kaasa. Emotsioonide kogemine näib väga lihtne, kuid ajus on alati kõik palju keerukam, kui välja paistab. See raamat aitab kergitada loori protsessidelt, mis tegelikult kupli all toimuvad, kui me midagi tunneme.“ Jaan Aru, neuroteadlane ja raamatu „Ajust ja arust“ autor „See raamat tõi Lisa Feldman Barrettile tippteadlasena igati teenitult rahvusvahelise kuulsuse. Mulle tavakodanikuna andis see raamat tagasi usu nüüdisaegse teaduse ja iidsete tarkuste ühisosa võimalikkusesse. Teadustoimetaja Andero Uusberg on andnud kiiduväärt panuse, et teaduslik tekst ka lihtsale huvilisele arusaadav ja põnev oleks.“ Aivar Haller, mentor ja raamatu „Üks Kõiksus“ autor

Rahvusvaheliselt tuntud poola kunstnik Marianna Oklejak on ühes raamatus jõulise pildikeelega kokku sidunud värvika folkloorse ainestiku ja peamurdmist nõudvad ülesanded. Põnevat lugemist ja mõistatamist jätkub nii väikestele kui ka suurtele.

Taani krimikirjanik Anne Mette Hancocki psühholoogiline krimiromaan „Pitbull“ hoiab lugejaid oma haardes kuni viimaste lehekülgedeni, pakkudes põnevust, emotsioone ja ootamatuid pöördeid. Romaan on ajakirjanik Heloise Kaldani ning politseiuurija Erik Schäferi kolmas juhtum ning järg rahvusvahelistele menukitele „Laibalill“ ja „Armisüda“.

Uusi raamatuid!

„Mesipuu poole“ on kogumik kodumaise luule klassikat koos Eduard Wiiralti piltidega. Lydia Koidula, Kristjan Jaak Petersoni, Juhan Liivi, Ernst Enno, Henrik Visnapuu, Heiti Talviku jt luuletuste kõrval on üle kolmekümne Eduard Wiiralti graafilise töö.

Õige elu jaoks pole kunagi liiga hilja. Elias on näitleja, Clara fotograaf. Juhuslikult tutvunud, teavad nad ometi kohe, et nad on teineteise jaoks loodud – ja et sellega muutub nende elus kõik. Clara on pärast abikaasa surma olnud juba pikka aega üksi ning seni kindlalt veendunud, et ei taha ega suuda enam alustada uut suhet, Elias aga ei saa kauem maha suruda mõtet, et elab oma sõbratariga valet elu. Ent kumbki ei jaksa vastu seista tundele, et koos olles on kõik õige, hea ja imeline. Nende pöörane, nii ootamatult leitud õnn pannakse paraku peagi proovile ning mõlemal tuleb heidelda kõhklustega, omavahel ja teineteise pärast. Kas siis, kui kogunenud juba üksjagu eluaastaid ja elukogemust, saab veel kord või üldse esimest korda leida suurt armastust? Ewald Arenz, sündinud 1965 Nürnbergis, on õppinud inglise ja Ameerika kirjandust ja ajalugu. Ta töötab õpetajana ühes Nürnbergi gümnaasiumis. Kirjanikuteed alustas ta 1990ndate algul, nüüdseks on Arenz üks produktiivsemaid ja menukamaid autoreid Saksamaal, kelle romaane ja näidendeid on tunnustatud ka arvukate auhindadega. Eesti lugejale on ta tuttav romaaniga „Suur suvi”. Kirjanik elab oma perega Baieri liidumaal Fürthi linna lähistel.

Uusi raamatuid!

Romaan ulatab käe Jaan Krossi samanimelisele novellile, mis räägib teatud sündmustest romaani autori elust.

Vahvas hüpikraamatus ootab avastamist putukate ja teiste selgrootute võlumaailm. „Putukate elu” tutvustab lülijalgseid erksatest mardikatest võrkukuduvate ämblikeni. Imetle pisielukate pabermudeleid ning uuri lülijalgsete kehaehitust, lennuvõimet, eluviisi ja varjumistehnikaid.Raamatu on koostanud auhinnatud teadusajakirjanik Ben Hoare ja illustreerinud Jasmine Floyd.

Kummaliselt hüpnotiseeriv raamat naisest, kes ühel päeval otsustab taimetoitlaseks hakata… Lugemise väljakutse grupis keegi kunagi ütles, et jaapanlased on veidrad. Selle raamatu põhjal ma ütleksin, et korealased on veidrad…

Uusi raamatuid

Põhja-Rootsis põrkuvad jõulised ja hämarad huvid, mille märksõnadeks on kapitalism, rohepesu ja kuritegevus. Sündmuste keerisesse satub Gasskasi asula, kus ühel kevadhommikul äratab elanikke võimas plahvatus ja kust seejärel leitakse tapetuna noor ajakirjanik. Mikael Blomkvist, kes on teel põhja poole tütre pere juurde, maadleb isiklike muredega ja on vastu võtnud uue tööalase väljakutse. Ta aga ei aima veel, kui suurde mängu ta tahtmatult satub. Samal ajal on Lisbeth Salander kerkinud allmaai lma huviorbiiti. Tema eluaegne sõber Plague on kadunud - ja vennatütart Svalat ähvardab samuti oht. Nende asjade vahel on seos. Keegi teab, kuidas Lisbethi urust välja meelitada, kuid samuti seda, kuidas teda kahjutuks teha.

Tšehhi kirjaniku Jaroslav Hašeki "Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil" on kahtlemata üks armastatumaid ja lõbusamaid raamatuid. Käesolev, neljas trükk ilmus eesti keeles kirjaniku 120. sünniaastapäevaks.

Rahuloluküsitlus Eesti rahvaraamatukogudes!

Eesti rahvaraamatukogudes toimub Kultuuriministeeriumi tellimusel 6. 03. - 20. 03. rahuloluküsitlus, mille eesmärk on teada saada külastajate vajadustest, et saaks seeläbi pakkuda ootustele vastavat raamatukoguteenust. Hinnata palutakse raamatukogu viimast külastuse kogemust. Soovi korral saab lisada, mis meeldis ja mis võiks olla teisiti. Digitaalselt täidetava küsitlusvormi leiab raamatukogude ja/või kohaliku omavalitsuse veebilehelt. ************************************************* Veebiküsitluse leiad https://raplamaa.webriks.ee/

Uusi raamatuid

„Keelatud Islandi“ sarja kaasahaarav eellugu, mille tegevus toimub paaril õhtul 2017. aasta talvel, veidi enne seda, kui Akranesi politseijaoskonnaga liitub uurija Elma. Rikas ja võimas Snæbergi klann on kogunenud perekonna kokkutulekule futuristlikku hotelli kauge Snæfellsnesi poolsaare tumedate laavavoogude vahel. Lugu jutustatakse mitmest vaatenurgast. Edukas sisekujundaja Petra Snæberg muretseb ürituse laabumise pärast, proovile pannakse tema teismelise tütre Lea usaldus sotsiaalmeedia vastu. Alkoholist loobunud puusepp Tryggvit talub perekond ainult seetõttu, et ta on Petra tädi kallim. Alandlik hotellitöötaja Irma on elevil kohtumisest selle rikka ja kuulsa perega ja võimalusest neid lähedalt jälgida. Kui ilm halveneb, mured süvenevad ja alkoholi voolab ojadena, kaob üks külalistest ja selgub, et pimeduses varitseb keegi. Kuid kas tõeline oht on hoopis seespool – perekonnas endas? Eva Björg Ægisdóttir suurendab meisterlikult pinget, viies meid jäisesse isoleeritud keskkonda, kus miski pole nii, nagu paistab, ja kedagi ei saa usaldada, kui Snæbergi perekonna tumedad ja valusad minevikusaladused paljastuvad ning ilmneb šokeeriv tõde.

Romaanis „Videvik 41” jätkab Kjell Westö Soome ajaloo käsitlemist läbi inimsaatuste. Teose tegevustik hõlmab ajavahemikku Talvesõjast Jätkusõjani, näidates tollast elu kahe peategelase kaudu. Üks neist on ajakirjanik ja rindereporter Henry Gunnars ja teine tuntud näitleja Molly Timm. Westöle iseloomulikult võib üheks tegelaseks pidada Helsingit ja sealset elu sõja ajal. Romaan algab Talvesõja viimastel kuudel, 1940. aasta jaanuaris ja kujutab armusuhet segasel rahuajal ja edasi kuni järgmise sõja puhkemiseni juunis 1941. Autor jälgib Henryt ja tema armastatut, näitlejanna Mollyt, kes pärast lahusolekut, kui naine Rootsis ringreisil käis ja mees rindereportaaže kirjutas, kohtuvad taas oma kodulinnas Helsingis. „Videvik 41” on armastuse, sõja ja loovisikute romaan, milles pinged nende omavahelistes suhetes segunevad ühiskondlike pingetega. Kjell Westö on silmapaistev soomerootsi ajakirjanik, luuletaja ja prosaist, keda tuntakse enim tema Helsingi-teemaliste eepiliste romaanide järgi. 2006. aastal tunnustati teda Finlandia ja 2014. aastal Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinnaga. Tema teoseid on tõlgitud rohkem kui 20 keelde. Värvika tegelaskonna ja rohke dialoogiga raamatute põhjal loodu on jõudnud ka teatrilavale ja kinolinale. „Põhjamaade romaani” sarjas on ilmunud tema „Kus kõndisime kunagi” (2011), „Terendus 38” (2014) ja „Väävelkollane taevas” (2018).

Vestlusring August Aarma´ga

Eesti kultuuripärand Kaukaasias

Valli külast pärit etnoloog MARIKA MIKKOR kogus 1980 ja -90ndail aastail Kaukaasia eesti külades Salmes, Sulevis, Eesti-Aiakese, Estonias, Alam- ja Ülem- Lindas ning kohalikes linnades vanu fotosid ja esemeid. Pearõhk on visuaalselt atraktiivsematel tsaariaegsetel piltidel, vähem on nõukogudeaegseid fotosid. Näha on ka üle 100 aasta vanade postkaartide koopiaid ning paar tänapäevast maastikufotot Jaan Tsadurjanilt: Pso jõgi Salme ja Sulevi küla piiril ning Sulevi küla keskus koos rahvamajaga. Suhhumi linnas tegutses Alam- Lindast pärit fotograaf August Kaevats, kellelt on näha mitu fotot nii maalt kui linnast. Tutvuda saab ka Kaukaasia eestlaste luuletustega. Huvitav foto on aastast 1961, millel on vanahärra pilliga, ta on puhkpilliorkestris mänginud 50 aastat.

Raamatukogus on uus näitus - sarjast tikitud pildid August Aarma " Muusikariistad"

Alanud aasta on raamatu aasta!

Uusi raamatuid!

Kuidas armastada teineteist koos kõigi vooruste ja puudustega? See autobiograafiline tragikomöödia on naise elu lõpututest rollidest ja sellest, kui lihtne tundub olla mees. „Et looming puudutaks hinge, pead julgema ja oskama olla aus. Kristiina on siin romaanis väga-väga aus.“ Jaan Tätte „See romaan on eluloolise ja kultuuriloolise sujuv sulam. Ballaad Tartule. Hõrk ja sõnatundlk. Argine ja püha.“ Sirje Kiin, kirjandusteadlane

Anett Kontaveit pühendas 20 aastat oma elust tennisele. Lugematul arvul tunde väljakul, erinevates trennides, jõusaalis, turniiridel. Võite ja kaotusi, tõuse ja langusi, higi, verd ja pisaraid – aga ka suurt võidujoovastust ja vägevaid hetki. Ta sai hakkama millegi erakordsega, võites kuus WTA turniiri ja tõustes maailma edetabelis teisele kohale. Meedias on Anett siiani rääkinud peamiselt võistlustest ja väga vähe kõigest sellest, mis leidis aset väljakult eemal. Selle raamatu kaante vahele on Eia Uus kirja pannud Aneti loo võimalikult ehedalt ja otse, just nii, nagu Anett ise seda jutustab ja mõtestab.