Uusi raamatuid!

Issandast hüljatud Eestimaa kubermangu nurgas toimuvad 19. sajandi keskpaigas ühel novembrinädalal sündmused, mille osalised on samast lihast ja luust mis tänane lugeja. Tõsi- ja pseudoajalugu on sulatatud maagilis-realistlikuks kulissiks. Võtmetegelaseks on keerukaid kodalukke välja nuputav 17-aastane talutüdruk Ann Meister, kes on tähelepanelik vaatleja ning vaikiv jälgija. Kui kadripäeva auks korraldatava maskeraadi ööl sünnivad mõrvad, saab temast ootamatult Peterburist pagulusse saadetud vürstitari parem käsi. Või siis terve aju. Igal lauas olnul ja selle ümber toimetanul on oma saladus. Mõni neist eluohtlik. Mõni lihtsalt totter. Anni teekond läbi karnevalinädala on kui Kääbikul: läbi tundmatu ja ohtliku maa minnes on tal täita kohustus, millest keelduda pole võimalik.

Martin Fourcade’ist sai laskesuusatamise legend juba enne 30. eluaastat. Täpse laskjana ning kiire ja vastupidava suusatajana kuulub talle hulk selle spordiala rekordeid. Ükski teine Prantsusmaa sportlane pole võitnud nii palju taliolümpiamedaleid kui tema. Selles raamatus vaatab Fourcade avameelselt tagasi oma imelisele karjäärile, alustades lapsepõlvest ja konkurentsist venna Simoniga ning lõpetades tähtsaimate katsumuste ja võitudega nii maailmakarikavõistlustel, maailmameistrivõistlustel kui ka olümpiamängudel. Lisaks paljastab ta oma edu saavutamise meetodid, arutleb, mis on teda sundinud pidevale eneseületusele, ja puudutab ka põletavat dopinguteemat.

Uusi raamatuid!

„Lõvitaltsutaja“ on üheksas raamat Camilla Läckbergi (s 1974) kuulsast Fjällbacka-sarjast.

Loe, kuidas saada maailma parimaks jutuvestjaks! Igaüks, kes on kunagi mõnd lugu jutustanud, teab lihtsat tõsiasja: kui jutt lõpeb, oled kuulajatega lähedasem. Lähedus on aga heade suhete ja eluterve suhtluse alus. Lood aitavad lastega sõbraks saada ja selgitavad neile maailma. Kahe Waldorfi kooli õpetaja aastatepikkusel kogemusel põhinev raamat on parim abiline lapsevanemale, vanavanemale ja õpetajale. See südamlik ja kaunilt illustreeritud teos ei ole jutukogumik ega õpeta ühtki võõrast lugu meelde jätma, vaid aitab igaühel enda seest jutuvestja üles leida. Et saada jälile ise uute lugude loomise saladusele, on abiks autorite elust pärit lõbusad lastejutud koos nende sünnilugudega ning 17 harjutusülesannet. Eestikeelse väljaande saatesõna on kirjutanud jutuvestja Piret Päär, kes soovitab igaühel jutuvestmise võlud avastada: „Raamatust leiab inspireerivaid ideid ja harjutusi, mis julgustavad lugejat ette võtma rännakuid tundmatutele juturadadele.“ Raamatut soovitab ka maailmakuulus briti teadlane, looduskaitsja ning ÜRO rahusaadik dr Jane Goodall: „Jutuvestmine on kahtlemata parim viis, kuidas teavet või ideid edasi anda. See raamat aitab tublisti kaasa jutustamisoskuse arengule.“ Vaata ka UUDISKIRJANDUS RIKSWEB

Näitusel on kuulsaks saanud mängukaru nimega Winnie the Pooh!

Karupoeg Puhh on tegelane Alan Alexander Milne'i armastatud lasteraamatutes. Tegelane sai nime mängukarult, mille kirjanik Alan Alexander Milne kinkis 21. augustil 1921 oma pojale Christopher Milne'ile sünnipäevaks. Nime, mis originaalis on Winnie-the-Pooh, sai karupoeg alles kolm aastat hiljem, seni kutsuti mängukaru Edwardiks. Mängukaru omakorda sai nime Winnie Londoni loomaaias elanud baribali Winnipegi järgi, keda kirjanik oma pojaga korduvalt vaatamas käis. 1924. aastal hakkas Milne karupojast lugusid kirjutama. 1926 valmis raamat "Winnie-the-Pooh".

Uusi raamatuid!

Mida arvab jõuluvana, kui väike päkapikk Ville kella seisma paneb ja ta koos kõikide tööpäkapikkudega sisse magab? Ta on õnnelik! Lõpuks ometi saab end välja magada! Just seda Ville plaaninud oligi – jõuluvana õnnelikuks teha. Pealegi kukuvad Ville ettevõtmised alati väga omapärased välja. Näiteks pole teada ühtegi teist päkapikulast maailmas, kes oskaks näuguvat mütsi kududa või nähtamatuid piparkooke voolida. Armastatud Mauri Kunnase jõuluraamat viib meid heitma pilku Korvatunturi nõiduslikku jõuluaega.

"Musta paguni mõistatus" on mõtteline järg autori samade peategelastega krimilugudele "Risti soldati mõistatus" ja "Kuldse medaljoni mõistatus".

Kärt Hellerma jutukogumikus on neliteist autobiograafilist lugu, mis sisaldavad jäädvustusi autori lapsepõlvest, noorpõlveajast ja tänapäevast. Neis põimuvad kord tõsisemas, kord kergemas laadis eri ajastud ja elukihid. Raamatus leidub nii nostalgiat kui ka huumorit, lähedast suhet loodusega, niisamuti pilguheite viisidele, kuidas kohaneb tundlikum natuur muutunud ühiskonnaga. Olgu need pildikesed lapsepõlvest, meenutused noorusromantikast või kujundimängulisemad lood – peaaegu kõiki kannab soov rajada sild mälestuste ja praeguse hetke vahele.

Teadmiseks gripi- ja koroonavaktsineerimisel!

Koostöös Raplamaa Sõnumitega sai valmis Raplamaa kolmas koroona erinumber. Lehes on juttu gripi- ja koroonavaktsineerimise võimalustest, viirusega võitlemise teemadel võtavad sõna Heiki Hepner, Ülle Laasner, Andres Lasn, Andero Uusberg jt. Infoleht jõuab maakonnas igasse postkasti, aga seni saate seda lugeda elektrooniliselt siit: https://rol.raplamaa.ee/wp-content/uploads/2021/10

Raamatukogupäevad 2021!

Üleriigilised raamatukogupäevad 2021!

Uusi raamatuid!

Kui saaksid teada, millal sa sured, siis kuidas sa oma elu elaksid? Kas võtaksid igast hetkest viimast või kaotaksid meelerahu? On 1969. aasta kuum suvi New Yorgis ja jutud käivad, et Hesteri tänavale on saabunud salapärane naine, rändav selgeltnägija, kes oskab ennustada igaühe surmapäeva. Goldide pere lapsed, neli teismeea piiril noort, hiilivad ennustaja juurde, et teada saada oma saatust. Simonil, Klaral, Danielil ja Varyal tuleb järgnevate aastate jooksul valida, kas ettekuulutust uskuda või mitte, üritada seda üle kavaldada või hoopis trotsida. Selles süvitsi minevas perekonnasaagas on iga tegelase lugu täis paradokse ja eneseotsinguid. Benjamin küsib „Surmapõlgurites“, mida me elult tahame: pikka iga, edu või tähendust? Kas kõik on saatusest ette määratud või on meil valikuvõimalus?

Digitaalne jutupliiats on uue põlvkonna õppevahend, mis muudab staatilise trükise interaktiivseks. Kui jutupliiatsiga pilte ja tekste puudutada hakkab pliiats rääkima ehk siis “ärkavad” raamatus ja mängudes olevad pildid ellu ja hakkavad kõnelema. Jutupliiatsi seeriasse kuuluvad helindatud Lotte Loodusmängu kaardid, Jänku-Jussi helindatud numbri-ja täheraamat ja sõnapusle mäng. Kõik mängud ja raamatud on kuulatavad sama pliiatsiga. Seeriasse lisandub pidevalt uusi mängulisi õppevahendeid.

Meeleolukas õhtu Lipa Vabaajakeskuses!

Vaata! *****FR*** Vaata! *****KR***

Uusi raamatuid!

"See oli üks fantastiline ja võrratu raamat. Läheb kindlasti mu 2021. aasta lugemiselamuste tippu ning tõenäoliselt ka jääb sinna esikohale." Kirjanik Ene Sepp********** Kaks 17-aastast, noormees ja neiu, kes teineteist ei tunne, on otsustanud samalt sillalt alla hüpata – ja juhtumisi samal ajal. Aaron ja Tillie ei tunne teineteist, kuid nad mõlemad soovivad oma elu lõpetada. Nad saabuvad George Washingtoni sillale samal ajal, kavatsedes sealt alla hüpata.

Topi on väike šimpans ehk inimahv, kes elab loomaaias. Iga päev toob talle süüa tädi Lilli. Ühel päeval jääb aga tädi Lilli tulemata. Teine loomatalitaja Saara unustab puuriuksele võtme ette ning Topi põgeneb tädi Lillit otsima. Seejuures satub ta aga ühest ohtlikust olukorrast teise. Topi tegelaskuju mõtles välja lastekirjanik Jaan Rannap aastal 1970. Selle raamatu kordustrükk on pühendatud raamatu autori Jaan Rannapi 90. juubelisünnipäevale.

Olav Osolin, oma tuntud headuses - debüüt krimikirjanduses!

Näitusel käsitsi valmistatud õnnitluskaardid!

Uusi raamatuid!

Kas sel saarel kihutavad mootorrattur-amatsoonid kujutavad endast Euroopa viimast matriarhaati? Kas Kihnu kultuur on kaup, mis müümisel otsa saab, või pakub nõudlus hoopis uusi võimalusi edasi kesta, olla jätkusuutlik ja säilitada järjepidevus? Kes üldse võib pärimuskultuuri müüa ehk kellele see kuulub? Kas saare praegune kogukond peidab järjekordset ühise tarkuse võtit või vastupidi: me ei tea, kus see võti on või oleme ta hoopis ära kaotanud? Mu raamat on meeletu ja kirglik armastuslugu. Armastusest ennekõike ühe konkreetse kultuurikillu vastu, kuid ka pärimuskultuuri vastu üldisemalt ja sellisena austusavaldus kõigile sääraste imede hoidjatele (raamatu autor Mare Mätas).

Kuhu põgeneda, kui pole kahekümne viiendaks eluaastaks mehelemineku, kodulaenu ega lemmiklooma soetamise plaanidega algust teinud? Kui kolme komödiandineiu sandaalid esimest korda Florida kuuma asfalti puudutasid, ei teadnud nad veel, et sellel osariigil on vähemalt kolm nägu. Nad ei osanud oodata, et ühel hetkel elavad nad hiigelsuures kivimõisas, aga küürivad restorani peldikupotti, mõõdavad pohmellis kundedele odavat viskit ja hindavad, mitu päeva nad puude langetamise eest kogutud kopikatest söönuks saavad. Naiivsete eesti maalastena ei aimanud nad, et punakaelte maal kohtab peale kõhu täissöötmise ja muu külalislahkuse ka hulgaliselt relvi, kõõluste läbilõikamist ja võõraviha. Nad läksid pidžaamamodelliks ja üllatusid, kui neid üritati värvata prostituutideks. Nad keerutasid oma Ida-Euroopa aktsendiga kokku KGB-kuulujutu, võlusid liikluspolitseinikke ning tõmbasid ligi põnevaid noor- ja vanamehi, kes asusid harrastama ühele põlvele laskumise sporti. Kahjuks ei teadnud neiud ka seda, et ühel hetkel lakkab lust ja lillepidu, Florida lõhub nende kolmiku ning nad peavad suureks kasvama, naasma argielu ahelatesse ja leidma endale oma identiteedi, võibolla isegi mehe, kodulaenu ja lemmiklooma (autor Kerli Kirch Schneider).

Raamat "Kildudest korjatud"

Valvur mälu väraval! Just see kujund kipub vägisi pähe, olles läbi lugenud Raplamaa mehe Tõnis Tõnissoni mahuka raamatu 1941. aasta sõjasuvest kodukandis. "Aga olnu ei hävi, sest mälu ei kao" on tõdenud Artur Alliksaar. Sama mõte kordub mitmetes tarkades tekstides, lõppude lõpuks isegi "Troonide mängus", sama mõtet kannab kogu Tõnissoni töö. (katkend pärineb raamatu saateks kirjutanud M. Laari tekstist)

Maal elamise päeval Kabala külas

Maal elamise päev Rapla vallas - palju vahvaid ettevõtmisi!

Tähelepanu Suvelugemise Bingos osalejad!

Suvelugemise Bingo sai läbi 16. sept. 2021 Tervitused kõigile Suvelugemise Bingos osalejatele!!! Nüüd on lõpuks kõik kokkuvõtted tehtud ja loosikingitused jagatud!Sel aastal oli teisiti, oli Bingo, mitte suvelugemine. Ajad on meil omapärased ning tavapärast koos hooaja lõpetamist meil nii ei tulnudki. Küll aga saavad kõik lapsed, kes lugesid vähemalt Bingolehe nurgad täis – kingituse!!! Alustasid Rapla vallas Bingot 20 last rohkem, kui lõpetasid. Mis teha, suvi oli fantastiline ja vahest juhtub, et suplemise ja rattasõidu vahele raamat enam ei mahu, sest õhtul koju tulles vajub väsinud pea kohe padjale magama. Pole midagi, sest Suvelugemine tuleb ka järgmisel suvel ja siis proovid uuesti!Ja nüüd trummipõrin!!!!! Kõik need 40 last ja üks täiskasvanu, kes said Bingo-lehel täis nurgad, diagonaalid või täismängu – teie astuge läbi Rapla Keskraamatukogust, et saada kätte oma kingitused! Mõni oli nii usin lugeja, et kingitusi saab kohe mitu!Siinkohal tahan tänada Rapla Keskraamatukogu nimel kõiki neid toredaid Rapla asutusi, kes panid õla alla meie auhinnafondile. Teile parimad soovid, sügav kummardus ja suurimad tänud!!! ********************************************************************************************************************************************************************************* Auhinnafondi andsid oma panuse: Kapi Kass https://www.kapikass.ee/et/home Tammiku Fotoäri https://tammikufoto.ee/ Ridiradiralla ja Janne Liidik http://www.lastehoid.ee/ohupallid/ TaevaniMaani ja Maria Mettas https://www.facebook.com/taevanimaani/ Rabav Raplamaa Pood https://rabavraplamaa.ee/ Rapla Kino https://raplakultuur.ee/www/v4/rapla-kino/ SushiMushi https://sushimushi.ee/ Minna Marmelaad https://minnasahver.ee/ Rapla Keskraamatukogu http://www.raplakrk.ee/ Täname kõiki osalejaid ja sponsoreid!!!

Uudiskirjandus!

Kui uurid loodust lähemalt, võid väikeselt maalapilt avastada üle poolesaja erisuguse lille, igaüks ise näoga! Kas tahad teada, mis on lille sees? Uuri imekauneid pilte ning loe, kuidas mullas uinunud seemnest võrsuvad lopsakad lehed ja sihvakad õied. Veel saad teada, kuidas ja kes õisi tolmeldavad, kuidas valmivad viljad ja seemned ning kuidas elu ringkäik algab peagi taas.

Romaanisarja „Cougar“ menuautori Helene Mossi teise armastusromaani „Üks öö veel“ tegevuspaigaks on maaliliselt kaunis Pühajärve, kuhu saabub pealinnast elama 38-aastane Sandra koos poja Siimuga. Müünud peale lahutust maha Tallinna kesklinnas asuva uhke korteri ning seadnud end sisse kenas järveäärses talukohas, lootes leida looduse rüpes igatsetud südamerahu, võtab aga elu ootamatu pöörde, kui õunapuuoksi lõikama tulnud kohalikus noomehes Karlis tärkavad naise vastu tunded, mis mitte ühepoolseks ei jää. Kas tegu on vaid suveromansiga või kujuneb lubamatust suhtest midagi enamat, selgub Helenele omaselt ootamatu puändina. Romaan „Üks öö veel“ on kaasahaarav ja mõtlemapanev armastuslugu, mis suunab lugejaid endalt küsima, kumma järgi peaks elus juhinduma – kas kaalutleva mõistuse või südamehääle.

Tähelepanu!

Raamatukogus saab printida Covid 19 vaktsineerimistõendi tasuta!

Suvelugemise aeg käes, alustame!

 

 Rapla Keskraamatukogus on sel suvel 1.- 9. klasside lastele traditsioonilise Suvelugemise programmi asemel „Suvelugemise BINGO”.

Bingo-mäng kestab 1. juunist kuni 15. augustini.

Bingo-mäng on paindlik ja annab lastele rohkem võimalust ise otsustada.

Bingo-lehed on kahes vanuserühmas: 1.-4. klass ja 5.-9. klass.

Mõlemale vanuserühmale on 3 erinevat Bingo-lehte, mille vahel saab laps valida ja kui lugemisisu on kõvasti suurem, kui ühe lehe jagu, võib ka kõik kolm Bingo-lehte läbi teha. Raamatuid saab valida ise.

1.-4. klassi Bingo-lehtedel on 9 ruutu. 5.-9. klassi lehtedel on 20 ruutu.

Täismäng tähendab seda, kui täidetud on kõik mänguvälja ruudud.

Mängida saab ka nurkasid või diagonaale.

Sügisel toimub BINGO-loosimine, kus võiduvõimalus on võrdselt kõigil.

Küll aga lähevad eraldi loosikasti nurgad, diagonaalid ja täismängud. Vastavalt loetule ka auhinnad.

Selles mängus raamatukogu ei piira lugejat korraga ainult kahe raamatu laenutamisega 10-ks päevaks, nagu eelnevatel aastatel. Laps saab laenutada korraga nii mitu raamatut, nagu soovib ja valib ise, kui palju ta 15-ks augustiks raamatuid läbi loeb.

Küsimuste korral aitab alati raamatukoguhoidja.

Iga loetud raamatu eest saab laps Bingo-lehe ruudule raamatukogust templi.

Kanna alati raamatukogusse tulles Bingo-lehte kaasas!!!

Kui lehel on igal ruudul, nurkadel või diagonaalides kõik templid olemas ja laps rohkem lugeda ei soovi, annab ta selle raamatukogutöötajale ära. Bingo-leht läheb loosikasti.

Sügisel on kõige usinamatele lugejatele lisaks loosimistele üllatus!

Suvelugemise BINGO-t saab mängida lisaks Rapla Keskraamatukogule ka mänguga liitunud Rapla valla harukogudes.

Ootame kõiki lapsi Bingot mängima!

Raadioküsitlus!

Viimasest küsitlusest seoses meedia tarbimisega ja Tre Raadio kuulamisega Raplamaal on möödas juba üle  4 aasta. Meil oleks väga hea meel, kui  saaksite meid aidata, vastates küsimustikule ise ja jagades seda ka teistele. Eesmärgiks on, et Raplamaa uus raadio-ja meediaküsitlus jõuaks võimalikult paljude elanikeni ning seejärel saaksime sellest võimalikult täpseid järeldusi teha.

 

Küsitlus võtab aega mõned minutid ja asub   SIIN

 

Ette tänades!

 

--

Ott Ojand

Toimetuse juht

Tre Raadio

Tel: 5331 5477

rapla.tre.ee

 

Uusi raamatuid!

"Salatunnid" Deverillide kroonika IV osa.
 Santa Montefiore menukast "Deverillide kroonikate" sarjast on Varrakult varem ilmunud "Armastuse ja sõja laulud" (2017), "Deverilli lossi tütred" (2018) ja "Deverillide viimane saladus" (2019).

"Kevadohver"  on Anders de la Motte menuka aasataegade-sarja viimane ja iseseisev osa. Selle varasemad osad "Suve lõpp", "Sügisroim" ja "Talvetuli" on esitatud Rootsi Krimiakadeemia parima krimiromaani nominentideks. 

Asa Hellberg on rootsi menukas kirjanik, tema uues romaanisarjas Londoni luksushotellist Flanagans saame jälgida naisi, kes trotsivad eelarvamusi ja võitlevad julgelt oma koha eest. Sarja esimene romaan "Tere tulemast Flanagansi" ilmus 2020. aastal. 

LOE!  UUDISKIRJANDUS RIKSWEB!

Õdus õhtupoolik!

 

 

 NB!  Järgige Terviseameti nõudeid!

 

Uusi raamatuid!

 „Nii vähe on praeguses elus asju, mis on kindlad. Nagu Tammsaarel üks Mauruse kooli õpetajatest küsib: mis see on, mis oli, on ja jääb (peale jumala). Raske öelda, kuidas sellega praegu on. Aga mingi kindlustunne tekib, kui on keegi, kellest sa tead, et tema on seal, on kohal, püsib. Aga mitte tardumise mõttes. Vaid et see ongi tema koht ja tema paik, tema väärtustab seda kohta ja see koht väärtustab teda,” kirjutab raamatu saatesõnas teatriuurija Lea Tormis. Ja lisab: „Ita Ever kehastab aja ja teatri muutumist ja ühtlasi eneseks jäämist. Sõltub ka näitleja oleku intensiivsusest, temperamendist, enesekehtestamise jõust ja tahtest, kas temast saab teatri sümbol. Itast on saanud.”

 

Sõjasügisel 1944. aastal jätsid tuhanded Eestis ja Lätis maha oma kalli kodu, et pageda üle mere Rootsi. Paadipõgenike seas oli palju lapsi.

Nende mängud jäid korraga katki, sest tuli alustada ohtlikku reisi tormisel Läänemerel.

Väike tüdruk Keete kaotab lainetesse oma kaisukaru Pätsi, aga nagu väikese ime läbi leiab selle taas üles. Lõpuks paistab tema perele ka Rootsimaa rand, kus ees ootavad kakaokruus, täisaun ja koduigatsus …

Tutvu huvitavate ideedega, hääleta!

 

   NB!

 LOE LÄHEMALT!

💚🎾🏀🎹🎸🎻🎦🎨🎭🎵🏆

 

 

Uusi raamatuid!

 

 

Loe!  Huvitav!

Tohvri, Erik "Ringmängulaulud"  perekonnaromaan.
Noorte, kes alati jäävad oma vanemate jaoks lasteks, vanemate mahasalgamisest ja tõdemusele jõudmisest, et vanemadki on tegelikult head ja hoolivad inimesed nagu nemadki.

 

Young, Louisa „Sa lahkusid vara” on erakordse helluse ja kohkumatu aususega kirjutatud raamatu autori hingeülendavast ja ülivalusast armastusest kirgliku, ainulaadse ja karismaatilise Robert Lockharti, võrratu pianisti ja helilooja, lootusetu alkoholisõltlase vastu. Nende katkendlik armastuslugu kestis kolm aastakümmet, nad liikusid vapralt edasi, tundes siiski kogu aeg kandadel Roberti alkoholismi, mille suhtes nad olid abitud ja mis mõjutas Roberti isiksust, tõi kaasa tema invaliidistumise ja lõpuks pärast raskelt kättevõidetud viit aastat kainust ka surma. Autor avab oma armastatu traagilise haiguse tagamaad, aitab mõista selle julmust ja pöördumatuid tagajärgi nii haigele kui teda armastavatele inimestele, näitab, kui oluline on armastada ja hoolida, aidata kõik jõuvarud kokku võtta, uuesti alustada. Autori sügav otsekohesus parandab teistegi alkohoolikut armastanud inimeste haavu ja aitab paremini aru saada alkoholismist, kõigist sõltuvustest laastavaimast tõvest. Louisa Young sündis Londonis, õppis Cambridge’is ajalugu, alustas oma karjääri ajakirjanikuna ja on nüüd tunnustatud briti romaanikirjanik

... Loe vee

Häid Pühi!

 

Tallinna Keskraamatukogu annab välja auhinna "Noor loeb"

 

 

       VAATA  JA    HÄÄLETA!   

           https://keskraamatukogu.ee/noor-loeb-milline-on-2020-aasta-parim-noorteromaan/

Uusi raamatuid!

 

  "Kuidas on võimalik rääkida niivõrd valusast teemast nagu isa ja õe enesetapp nii, et lugeja pühib kordamööda valu- ja naerupisaraid? Miriam Toewsi autobiograafiliste sugemetega romaan “Kõik mu mured mannetud” paistab silma just selle haruldase kombinatsiooni – traagika ja koomika meisterliku põimimise poolest.
Elf ja Yoli on õed. Elfrieda elu on pealtnäha kadestusväärne − ta on maailmakuulus pianist, elegantne, rikas ja õnnelikus abielus. Yolandi on kahe teismelise lapse ema, rahahädas ja lahutatud. Lapsepõlv mennoniitide külas on muutnud õed lausa raevukalt ühtehoidvaks ja Elfi soov oma elu lõpetada on nende ühine mure. Yoli peab Elfi järjekordse enesetapukatse järel leidma lahenduse, kuidas lagunevat peret koos hoida. Samas seisab ta silmitsi tõsise küsimusega: mida teha lähedase heaks, kes tõesti tahab surra?
“Tohutu tundelaenguga, imekaunilt kirjutatud ja sügavalt inimlik,” nii põhjendas Kanada ühe tähtsama kirjandusauhinna Rogers Writers’ Trust Fiction Prize žürii, miks ta Toewsi raamatu 2014. aastal võitjaks kuulutas."

 

Vaata!    UUDISKIRJANDUS!

Vahva sõdur Švejk 100

 

"Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil" (originaalpealkirjaga "Osudy dobrého vojáka Švejka za světové války") on Hašeki lõpetamata jäänud satiiriline romaan. 

Hašek kirjutas raamatut aastatel 1921-1922  (1923.  aasta 3. jaanuaril  ta suri). Algselt plaanis ta kirjutada Švejkist kuus jagu, kuid jõudis neist valmis vaid neli.

1928. aastal ilmus Bernhard Linde kaudtõlge saksa keelest, mis kandis pealkirja "Vahva sõduri Švejki seiklused ilmasõja kestel".

Tõelise tuntuse ja populaarsuse saavutas Švejk Eestis siiski alles 1960. aastal ilmunud Lembit Remmelga  tõlkega, millest on hiljem ilmunud ka kordustrükke (1975, 1995, 2003, 2007, 2013;).

 

 

Vaata ! 

 Hašeki tsitaadid ja ütlemised!

Alates 11. märtsist raamatukogus kontaktivaba teenindamine

 

• Raamatukogus kontaktivaba teenindamine
  
• Ruumis  võib korraga viibida kuni kaks inimest
• 2+2 reegli järgimine
• Maski kandmine kohustuslik
• Avariiulite kasutamine ei ole  lubatud
• Siseruumis lubatud ette tellitud väljaannete laenutus ja tagastamine
• Internetiarvuti kasutamine  30 minutit 
• Värskete ajalehtede lugemine piiratud tingimustel
  

      Aluseks  Rapla Keskraamatukogu

 korraldus nr. 6    11.03.2021.

2020 aasta kaunimad raamatud!

 

 

 

25 kaunima Eesti raamatu konkursi eesmärgiks on kunstiliselt kujunduselt ja trükitehniliselt teostuselt parimate raamatute kui vaimse kultuuri nähtuse väärtustamine. 1956. aastal alguse saanud ja vahepeal vaibunud konkursi traditsiooni elustasid 1998. aastal Eesti Kujundusgraafikute Liit koostöös Eesti Kirjastuste Liidu ja Eesti Rahvusraamatukoguga.

Vaata !  https://25kauneimat.nlib.ee/et

Palju õnne, Eesti!

 

Uudiskirjandus!

 

Hiiumaa-suuruses Singapuris elab ligi kuus miljonit inimest, aga kusagil ei teki ülerahvastatuse tunnet. Pool linna on maa alla ehitatud, metrooga saab kuhu tahes veerand tunniga. Kõik on puhas nagu prillikivi ja inimesed käivad nööri mööda. Narkootikumid, relvad ja isegi nätsud on ühiskonnast elimineeritud. Olemas on nii suurlinnaelu kui ka troopilised rannad. See on kallis, aga efektiivne linnriik – praktiline paradiis. See raamat ei ole lugu minu spirituaalsest rännakust müstilises ja poolohtlikus Kagu-Aasia riigis. See ei ole eneseleidmise romantiline seiklus. Minu Singapur on lugu kohanemisest, eneseteostusest ja selgest visioonist. See on lugu praktilise ärinaise teadlikust huvist hästi toimiva ja üliturvalise väikeriigi vastu. Singapuris ma abiellusin, siin on sündinud mu lapsed ja selle paigaga on seotud minu ettevõtted. Siinne luksuslik argipäevaelu pakub aga ka palju muud: olen laevakapten maailma tihedaima liiklusega vetes ja kriisiabikeskuse kasuvanem. Kas ma nägin seda imelist teekonda ette, kui aastaid tagasi Pekingi ülikooli õppima asusin? Oh ei. Kuid selles, et õnn soosib julgeid ja ettevõtlikke, ei ole ma kunagi kahelnud. Liis Lass

Muhulaste erksate värvide lembus meenutab mulle lõunamaad. See on paralleel, milleni jõuan Muhut kirjeldades üha ja üha. Siin puudub põhjamaine kargus, siin ei ole midagi halli. Muhu rahvakultuur on Eestis üks omanäolisemaid ja tänaseni suurepäraselt säilinud aga tänu tugevale ringkaitsele. See pole tolmustesse muuseumieksponaatidesse tardunud, vaid elus, hingav ja võbelev kultuur.

Kui lahkelt peaks üks väike kogukond omaks võtma võõrast? „Minu Muhumaa“ räägib nii julmusest kui ka alalhoidmisest. Räägib, mis tunne on kasvada mandrilt saabunud sissetungija tütrena saarel, kus austus su vastu algab esivanematest ja oskustest-teadmistest, mida ainult põline muhulane saab oma lastele edasi anda.

Olen olnud ajakirjanik Tartus ja Tallinnas, kirjutanud romaane, teinud telesaateid ja -seriaale. Aga Muhus see ei loe. Olen Muhumaal sündinud ja rohkem kui pool oma elust ka püsivalt elanud, aga seegi ei loe. Loeb pärand, mis on tähtsam kui sissekanne sünnitunnistusel. Muhus loeb, kas naine on võimeline endale ise rahvarõivad tikkima ja õigel viisil hapurokka valmistama. Ma ei ole. Ja see määrabki kõik. -Katrin Pauts

Rõõmsat sõbrapäeva!

 

Uudiskirjandus!

 

Morna on linn Eestis, mida teab ja tunneb igaüks. Mis sellest, et päriselt seda linna maakaardil ei leidu. Morna on tuttav Eesti vanimast ja vaadatuimast telesarjast „Õnne 13“.

Mornas elavad Alma, Mare, Allan, Laine, Evelin ja paljud teised kuulsad „Õnne 13“ tegelased, aga seal elab ka palju lapsi – keda sarjas ei näidata kuigi palju, hoolimata sellest, et neil on ka oma elu ja seiklused. Käesolev raamat räägibki Morna lastest.

Raamatu peategelane on Alice, kes kolib koos ema ja väikse õega Tallinnast Mornasse. Seal saab ta tuttavaks Õnne tänava tüdrukute ja poistega, kellega koos lahendatakse kummaline kuritegu. Nimelt röövitakse Morna muuseumi, ja kui linna kõige rikkam mees Margna lubab röövli tabajale kopsakat vaevatasu, läheb eriti põnevaks.

Raamatu autor Andra Teede on olnud „Õnne 13“ stsenarist seitse hooaega. Raamat sobib lugemiseks ka sarja sündmustest iseseisvalt.

 Mojo Moyes on armastuslugude absoluutne meister. Tema romaan “Armastatu viimane kiri” ilmus mõni aastat enne seda, kui tema raamatutest “Mina enne sind” ja “Pärast sind” said ülemaailmsed menukid. Tema romaane on tõlgitud 46 keelde ja müüdud peaaegu nelikümmend miljonit eksemplari.

Peagi linastub romaani “Armastatu viimane kiri” järgi tehtud film, kus peaosades mängivad suurepärased Shailene Woodley ja Felicity Jones.

 Vaata!  UUDISKIRJANDUS RIKSWEB