Uusi raamatuid!

Jenni Haukio, kes on Soome presidendi Sauli Niinistö abikaasa, on kirja pannud presidendi kaasaks olemise teekonna. Niinistö oli ametis kaks aega, ehk 12 aastat, nii et neid aastaid ikka kogunes. Lugeja saab teada, millised võrdlemisi äkilised elumuutused ootavad ees naist, kelle abikaasast saab president. Riigi esileediks saamine toob muutusi nii eluasemes, riietuses, ööpäevas leiduva 24 tunni kasutamises... Haukio enda tööd päris pausile ei pannud, ka neil toimekatel aastatel oli ta tegev näiteks Turu raamatumessi korralduses. Riietusega seoses, mis võiks justkui olla kõrvalise tähtsusega teema, tegemist jagub. Kuna nõuded riietusele on ranged ja väidetavalt garderoobi hankimist ka ei hüvitata, lisaks on sellesse rolli asudes sobilikke rõivatükke tarvis ju sisuliselt KOHE, võib vaid kujutada, milline peavalu see on. Tõsi, paranoilise inimesena usun, et küllap erinevad kodumaised moeloojad ja rõivatootjad siiski reklaami eesmärgil väikest tšikibrikit teevad. Muide, "eelista kodumaist" käib Haukio tekstis korduvalt läbi. Rõivad on üks osa sellest, ent ka kohaliku ehte-, tarbe- ja kujutava kunsti puhul kohalike loojate tööde eelistamise tähtsust ja vajalikkust rõhutab ta korduvalt. Üks asi, mille üle jäin mõtisklema - oma maa, oma rahva, kordasaadetud suurte tegude tähtsuse ja mõju rõhutamine. Korduvalt ja korduvalt käib see tekstist läbi (siin on ka trükitud kõnesid). Kas soomlaste pidupäevakõnedes siis üldse iseendi hurjutamist ja maha materdamist polegi? Me siinpool vett oleme õige hästi harjunud, et aina üks nutt ja hala taevani, ise oleme kehvakesed ja tulevik on nüüd ja alati tume. Siinsete kaante vahele saanud lugu on äärmiselt suure takti- ja pieteeditundega, paatoslikult. Vahepeal tahaks öelda, et ehk liigagi - pisukesed inimlikud ja/või isiklikud detailid oleksid väga ära kulunud. Mõned küll olid. Esimesena meenuvad näiteks lood koeraga. Ilmselt oli esipaari koer ja tema nimi Lennu Soomes väga kuulus, nii et Jenni vanemad leidsid, naljaga pooleks, tarvilik olevat koerale varjunimi anda, no et avalikult pargis jalutades Lennu omanikud end ei reedaks :) Sedasorti lugusid võinuks rohkemgi olla. Samas ega tea, ehk oligi eesmärgiks ülevaatlik kokkuvõte ja niisama heietamise välistamine. Kiitus kaunile kujundusele ja väärikale vormile! ( Suvehiidlase pajatused)

ISETEGEMINE ON KASULIK JA LOODUST SÄÄSTEV HOBI! Raamatus „Kodused ehitustööd“ õpetab autor tegema erineva raskusastmega väiksemaid ja suuremaid ehitustöid kõigile isetegijaile. Siit leiab ideid nii õuetöödeks kui ka tubasteks meisterdusteks. Kodu mugavamaks ja ilusamaks tegemisel võib kasutada puitu ja tsementi, aga ka klaasi, nahka, paberit ning vahtpolüstüreeni. Suuremate töödena võib välja tuua tööriistakuuri ja kasvuhoone rajamise, aga igaüks saab kindlasti hakkama korvist lillepoti või riidenagi tegemisega. Enamik valminud töid propageerivad taaskasutust, näiteks kuidas vanu puitaknaid taastada ja soojapidavaks muuta ning kuidas väsinud tumbale nahkkate teha ja 1960ndate söögilauda taastada. Autor õpetab ka ehitusjääke kasutama – valmib lihtne massiivpuidujupist lõikelaud ja telliste ülejäägist röövlipraeahi õue. Kõik tööd pakuvad kindlasti inspiratsiooni või uusi teadmisi. Siit saab teada, kuidas arvutada trepiastmeid ja -kallet, mida võtta ette vana kasvuhoone vundamendiga ning kuidas õueduši jaoks suvist päikesesoojust ära kasutada. Raamatus on ka põhjalik ülevaade tööriistadest ja abivahenditest, mis võiks ideaalses koduses töötoas olemas olla. Lõpetuseks jagatakse häid näpunäiteid lihtsamate viimistlustööde kohta: kuidas ruumi ette valmistada, vuukida, pahteldada, kruntida ja värvida. Priit Valge on Tallinna Ehituskooli ehituse õppesuuna eriala õpetaja ja 28 aastat juhtinud saatesarja „Nurgakivi“. Tal on ilmunud mitmeid raamatuid ja suur hulk ehitusõpetusi Maalehe lisas Targu Talita ning ajakirjas Kodu ja Aed.