Teade!

Raamatukogu on 18. juunil SULETUD!

Uut kirjandust noortele!

Ühes tavalise väikelinna tavalises natuke räämas majas pargi servas elab värvikas seltskond. Siin on 6. klassi poiss Jaagup ja tema vanaema Lilli; Milka ja tema sõber Oleg, kes tegutsevad jõusaalis ja kartuliäris; kunagine ajakirja toimetaja proua Haasberg ja paljud teised, koer Roialist ja kass Iissast rääkimata. Inimesed nagu inimesed ikka, jutlevad ja jagelevad, teevad oma tavapäraseid toimetusi … kuni maja ees peatub kreemikasvalge sõiduauto ja ühtäkki selgub, et pole see majagi nii tavaline midagi – siia tahetakse ehitada luksushotell. Ohus on nii kodud kui ka õunapuud.

Kui kodus valitsevad tüli, häbi ja tühjad pudelid, õpib laps kiiresti teesklema, et kõik on korras. Joobe soundtrack on valusalt aus ja emotsionaalselt mõjuv noorteromaan 8. klassi poisist Rihost, kes püüab koolis jätta muljet täiesti tavalisest noorest. Tegelikult on tema kodune elu lagunenud: mõlemad vanemad on töötud, alkoholism süveneb ning kodus napib isegi süüa. Ellujäämiseks kogub Riho salaja pudeleid ja purke ning müüb kaltsukatest leitud asju edasi. Ta varjab oma olukorda isegi parima sõbra Toni eest. Kõik muutub päeval, mil klassivend Niko näeb teda pudeleid korjamas ja pakub võimalust teenida „lihtsamat raha“. See viib Riho sisemise murdumiseni ning sunnib teda valima: kas jätkata üksi vaikides või riskida ja abi paluda. Raamat käsitleb noorte üksindust, häbi, sõltuvust ja lootust erakordselt usutaval ning puudutaval viisil. Tekst on õhuline ja kergesti loetav, kuid emotsionaalselt väga tugev, mistõttu sobib hästi ka neile noortele, kes muidu pikki raamatuid hea meelega ei loe. 2025. aastal ilmunud teos on Soome mainekaima laste- ja noortekirjanduse auhinna Topelius 2026 laureaat. Autor on andnud loa kohandada loo Eesti oludele, et see kõnetaks siinseid noori võimalikult vahetult ja tõeliselt.

Noorteromaan käsitleb tundlikke teemasid, nagu enesevigastamine, perevägivald ning noorte omavahelised suhted keerulistes olukordades. Peategelane on 18-aastane Triin, kes elab vaimselt ja füüsiliselt vägivaldses kodukeskkonnas koos oma ema Kristinaga. Süvenev üksindus ja väärkohtlemine viivad Triinu enesevigastamiseni. Ootamatult avaneb tal võimalus osaleda peol, kus ta kohtub Martiniga – noormehega, kes kannab endas sarnaseid kogemusi. Vastastikune usaldus ja toetus aitavad neil leida tee isikliku vabaduse ja sisemise rahuni. Marileen Laagus on Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilane. Tema jutustus „Võta mind kaasa“ valmis 11. klassi lõputööna. Raamat on mõeldud eelkõige põhikooli lõpuklasside ja gümnaasiumi õpilastele, aga ka nende vanematele ja õpetajatele.

Uusi raamatuid!

Magdal on vibu, kalkunisulg juustes ja isegi mustang. Ta loeb koos isaga raamatuid indiaanlastest, tunneb metsaelanike jälgi ja tal on indiaanlase nimi – Jäljekütt. Ta teab, kuidas jälgi peita, nõelast konksu teha ja savis kala küpsetada. Maailmas möllab Teine maailmasõda. Läbi Leedu liigub raskeid tinaseid jalgu järel vedades rindejoon. Kui sakslased taganevad, tulevad venelased ja hakkavad oma korda ellu viima. Kõik, kes ei toeta uut režiimi, küüditatakse Siberisse. Nii juhtub ka Magda perega, kes koduõuelt veoauto kastis minema viiakse. Tüdrukut, kes end koerakuudis peidab, Vene sõdurid ei leia. Nii pääseb Magda metsavendade juurde, kus ta õpib ellu jääma ja hoolitsema mitte ainult enda, vaid ka sõprade eest. "Tüdruk püssiga" on lugu vaprusest ja vastupanust, lootusest ja vabaduseihalusest. Raamat on pälvinud mitmeid rahvusvahelisi auhindu nagu ka Lina Itagaki varasem graafiline romaan "Siberi haiku".

„Päikeseuskujad” on poeetiline rännak kahe Vormsi, Ussisaare rannarootslastest õe – Maria ja Ida – ellu 1812. aasta suvel. Nende väike maailm, mida on seni hoidnud koos meri, keel ja esivanemate kombed, hakkab murenema, kui impeeriumi surve ulatub ka kõige kaugemate saarteni. See on lugu väikerahva haprusest ja vastupanust. Ajaloost, mis kipub korduma – justkui madu, mis õgib oma saba. Ja sellest, mida tähendab hoida kinni kodust, keelest ja lähedastest siis, kui kõik muu tahab käest libiseda. Romaani lüürilistes kõrvalpõigetes elavad edasi muistsete rootslaste uskumused ja legendid, emade ja tütarde maagilised sidemed. See on perekonnalugu ja rahva mälu – vaikne, kuid visa vastuhakk kadumisele. Piret Jaaks (sünd. 1980) on eesti kirjanik ja silmapaistev naistelugude jutustaja, kes tegutseb nii proosa- kui ka näitekirjanduses. Tema looming puudutab sügavalt nii isiklikku kui ühiskondlikku tasandit, tuues esile naiste hääle jõu ja mitmekihilisuse ning kõnetades laia lugejaskonda. Jaaksi tuntuim teos on romaanivõistlusel auhinnatud „Taeva tütred”, mis pälvis tähelepanu kui mõjus romaan, mis põimib ajaloolise ainestiku ja inimliku vastutuse küsimused.

Näitus!

Kabala mõisa maaliringi KEVADNÄITUS avatud!!! Juhendaja AVO PÄÄDAM

Enn Vetemaa 90 ( 20.06.1936. -28.03.2017.)

03. juunil kell 13.00 LUULELÕUNA Rapla Keskraamatukogus Enn Vetemaa loomingust kõneleb kirjanik WIMBERG

Juhhei, taas SUVELUGMINE!

Kas panid tähele, lugemise arvestus algab juba 25ndal mail! Lugema on oodatud kõik, nii suured, kui väiksed ja väiksemad! Heade lugemiselamuste otsingule - start!

Avasta Eesti raamatukogusid 2026. Mõnusat osalemist!

Esmakordselt sai mängus osaleda 2022. aastal. Eelmisel aastal külastati raamatukogusid mõistatamismängus kokku pea 1420 korral ja täidetud templipasse tagastati ligi 300. Näiteks Tiina Weiler, kes tagastas 20 templipassi, ütles, et oli üllatunud, et Eesti raamatukogud on nii kõrgel tasemel, rõõm oli kohata särasilmseid ja entusiastlikke raamatukoguhoidjaid. Weiler sai raamatukogusid külastades palju uut infot, mis andis veendumuse, et igal raamatukogul on oma nägu.