Uusi raamatuid!

Magdal on vibu, kalkunisulg juustes ja isegi mustang. Ta loeb koos isaga raamatuid indiaanlastest, tunneb metsaelanike jälgi ja tal on indiaanlase nimi – Jäljekütt. Ta teab, kuidas jälgi peita, nõelast konksu teha ja savis kala küpsetada. Maailmas möllab Teine maailmasõda. Läbi Leedu liigub raskeid tinaseid jalgu järel vedades rindejoon. Kui sakslased taganevad, tulevad venelased ja hakkavad oma korda ellu viima. Kõik, kes ei toeta uut režiimi, küüditatakse Siberisse. Nii juhtub ka Magda perega, kes koduõuelt veoauto kastis minema viiakse. Tüdrukut, kes end koerakuudis peidab, Vene sõdurid ei leia. Nii pääseb Magda metsavendade juurde, kus ta õpib ellu jääma ja hoolitsema mitte ainult enda, vaid ka sõprade eest. "Tüdruk püssiga" on lugu vaprusest ja vastupanust, lootusest ja vabaduseihalusest. Raamat on pälvinud mitmeid rahvusvahelisi auhindu nagu ka Lina Itagaki varasem graafiline romaan "Siberi haiku".

„Päikeseuskujad” on poeetiline rännak kahe Vormsi, Ussisaare rannarootslastest õe – Maria ja Ida – ellu 1812. aasta suvel. Nende väike maailm, mida on seni hoidnud koos meri, keel ja esivanemate kombed, hakkab murenema, kui impeeriumi surve ulatub ka kõige kaugemate saarteni. See on lugu väikerahva haprusest ja vastupanust. Ajaloost, mis kipub korduma – justkui madu, mis õgib oma saba. Ja sellest, mida tähendab hoida kinni kodust, keelest ja lähedastest siis, kui kõik muu tahab käest libiseda. Romaani lüürilistes kõrvalpõigetes elavad edasi muistsete rootslaste uskumused ja legendid, emade ja tütarde maagilised sidemed. See on perekonnalugu ja rahva mälu – vaikne, kuid visa vastuhakk kadumisele. Piret Jaaks (sünd. 1980) on eesti kirjanik ja silmapaistev naistelugude jutustaja, kes tegutseb nii proosa- kui ka näitekirjanduses. Tema looming puudutab sügavalt nii isiklikku kui ühiskondlikku tasandit, tuues esile naiste hääle jõu ja mitmekihilisuse ning kõnetades laia lugejaskonda. Jaaksi tuntuim teos on romaanivõistlusel auhinnatud „Taeva tütred”, mis pälvis tähelepanu kui mõjus romaan, mis põimib ajaloolise ainestiku ja inimliku vastutuse küsimused.

Näitus!

Kabala mõisa maaliringi KEVADNÄITUS avatud!!! Juhendaja AVO PÄÄDAM

Enn Vetemaa 90 ( 20.06.1936. -28.03.2017.)

03. juunil kell 13.00 LUULELÕUNA Rapla Keskraamatukogus Enn Vetemaa loomingust kõneleb kirjanik WIMBERG

Juhhei, taas SUVELUGMINE!

Kas panid tähele, lugemise arvestus algab juba 25ndal mail! Lugema on oodatud kõik, nii suured, kui väiksed ja väiksemad! Heade lugemiselamuste otsingule - start!

Avasta Eesti raamatukogusid 2026. Mõnusat osalemist!

Esmakordselt sai mängus osaleda 2022. aastal. Eelmisel aastal külastati raamatukogusid mõistatamismängus kokku pea 1420 korral ja täidetud templipasse tagastati ligi 300. Näiteks Tiina Weiler, kes tagastas 20 templipassi, ütles, et oli üllatunud, et Eesti raamatukogud on nii kõrgel tasemel, rõõm oli kohata särasilmseid ja entusiastlikke raamatukoguhoidjaid. Weiler sai raamatukogusid külastades palju uut infot, mis andis veendumuse, et igal raamatukogul on oma nägu.

Emadepäeva kontsert Rapla valla Raikküla kandis

Uusi raamatuid!

Kirjanik Margus Remmelgasel oli suur mure – tema romaani „Objekti hääme“ ilmumisest oli möödas juba neli kuud, kuid siiamaani polnud müüdud veel ainsatki eksemplari. Muidugi, Margus oli harjunud sellega, et eesti lugejad tõsisemat sorti kirjandusest ei hooli, eriti ükskõikseks jättis laiemaid rahvamasse Margusele omane otsinguline ja eksperimenteeriv stiil. („Öised praamireisijad“) Seesugused ja paljud muud tõsised, isegi dramaatilised loomingulised, aga ka elulised probleemid võtab Andrus Kivirähk vaatluse alla oma uues proosakogus „Eesti rahva uued jutud“. Toetudes mõneski jutus vanarahva iidsele tarkusele, kuid teisal taas valgustades läbi meie tänapäevaseid valupunkte. Tuntud tasemel ja ootuspärase sõnamõnuga. Raamat sisaldab 15 juttu.

Argikomöödia „Tööpäev” jutustab haarava loo Hõbekuuse puukoolist ja inimestest, kelle jaoks töö ei ole kutsumus, vaid paratamatus. Lugeja satub tööpäeva rütmi, kus aeg venib ja kaob korraga ning kus üksteisega sarnanevates päevades kuhjuvad väikesed pinged, vaiksed kokkulepped ja varjatud lootused. Masinad, puud, pausid ja lõunatunnid moodustavad maailma, milles väsimus ja vaimukus käivad käsikäes, ning värvikad karakterid annavad argipäevale ootamatult koomilise varjundi. Tõnu Õnnepalu tähelepanelik pilk jälgib töö rutiini aeglast kordumist, märgates selles nii absurdi kui ka seletamatut ligitõmmet, millest ei taheta ega osata lahti lasta.