esmaspäev, 19. veebruar 2024

Uusi raamatuid!

"Keelatud Islandi " sarja oodatud kolmas raamat. Akranesi väikest kogukonda Lääne-Islandil vapustab tulekahju, milles hukkub noormees. Peagi saab selgeks, et tegemist on süütamisega ja mis veel hullem – selgub, et noormees oli juba enne tulekahju süttimist surnud. Esmapilgul pole aga sugugi selge, kas tegemist oli mõrvaga või otsustas poiss ise elust lahkuda. Surnud noormehe arvutit läbi vaadates tekib uurijatel kahtlus, et asi ei pruugi piirduda ühe mõrvaga. Peagi leitakse teinegi laip, noor hollandlanna, kes töötas ühes Akranesi peres lapsehoidjana. Peret hakatakse põhjalikumalt uurima ja ilmneb, et kõik pole sugugi nii ideaalne, nagu esmapilgul paistab. Tagatipuks satub uurija Elma ise surmaohtu. Sest kellelgi on saladus, mille varjamiseks on ta valmis mida iganes tegema ... „Keelatud Islandi“ sarja kolmanda raamatuga ei kinnita Eva Björg Ægisdóttir end mitte ainult Islandi, vaid kogu krimikirjanduse säravamate tippude hulka. See on hästi kirjutatud, keeruka ja närvesööva süžeega ning jubedate saladustega – tõeline maiuspala kõigile Nordic noir’i, Ragnar Jonassoni, Camilla Lackbergi, Ruth Rendelli, Gillian McAllisteri ja Shari Lapena fännidele.
"Hard Land" pälvis 2022 aastal Saksa Noortekirjanduse preemia. Missouri 1985. Et põgeneda koduste probleemide eest, läheb viieteistaastane Sam suvevaheajaks tööle vanasse kinomajja. Kuid pealtnäha ebahuvitav töö avab talle ukse täiesti uude maailma. Vana tolmune kino ja noored, kes seal töötavad, muudavad tema suve millekski maagiliseks ja meeldejäävaks, julgustades Sami oma turvatsoonist välja astuma. Koos uute sõpradega avastab ta kodulinna saladusi ja, endalegi üllatuseks, ka armastuse. Esimest korda ei tunne ta end üksikuna – viimaks kuulub ta päriselt maailma. Kuid igas idüllilises mälestuses, igas kuldses minevikuhetkes on mõni plekk, mis meenutab meile, et kõik ei olnud täiuslik. Alati on midagi, mis meist maha jääb ja mida meil ei õnnestu tagasi saada. „Hard Land” viib meid nendesse maagilistesse paikadesse – füüsilistesse ja vaimsetesse –, mis vormivad meie elu ja on igaveseks kirjutatud meie isiklikesse lugudesse. See on lugu suvest, mida ei unustata iial.

esmaspäev, 5. veebruar 2024

Uusi, huvitavaid raamatuid!

Piiritaja lendab oma eluajal ligikaudu kaks miljonit kilomeetrit, millest piisab, et lennata kaks korda Kuule ja tagasi ning siis ühe korra veel Kuule. Põhja-Ameerikas elav metsakonn saadab talve mööda läbikülmununa. Tema südamerütm aeglustub ja lõpuks peatub süda täielikult: vesi tema siseelundite ümber jäätub. Kevade saabudes aga sulab ta üles ja süda hakkab spontaanselt jälle lööma. Maailm on hämmastavam, imetlusväärsem ja imelisem kui meie kõige pöörasemad ettekujutused. Kuidas ja miks, seda räägib autor Katherine Rundell selles veenvas ja mahedalt humoorikas raamatus. Rikkalikult illustreeritud kogumik Maa kõige hämmastavamate loomade elust – „Kuldmutt ja teised eluslooduse aarded“ üllatab ning paneb armuma maailma ilusse, haprusesse ja kummalisusesse.
Vaatamata suhtelisele liiginappusele on sääsed levinud kogu maailmas. Ainsad kohad maakeral, kus me neid ei leia, on kõrbed, sest sääsed vajavad oma vastsete arenguks vett. Eestis on vett palju ja seetõttu kohtame neid siin pea igal pool. Kui me tahame (ja isegi kui me ei taha) sääskedega koos elada, saame me üheskoos paremini hakkama, kui nende elukombeid lähemalt tundma õpime. Loodusfotograafi ja putukateadlase Urmas Tartese kirjutatud “Sääseraamat” aitab meid sel õppimise teel. Raamat annab vastused küsimustele: Kes on pistesääsed? Kuidas sääsed oma toidulooma leiavad? Mis mõjutab sääskede arvukust? Kes söövad sääski? Kuidas inimesed sääski meelitavad?
Kas sa oled kunagi hommikul heinalakas ärganud pääsulinnu vidina peale? Kes on Rasva-Ants? Kelle pessa muneb kägu? Kes see laulab „sit-si-kleit“? Kes toob päevasooja, kes toob öösooja, kes toob lõunasooja? Kes on targem, tuvi või vares? Kes on sipelgate „lehmad“? Kuidas oravale pähkleid pakkuda? Kes on hiirehunt? Mille poolest on hunt metskitsedele hea? Siin kaante vahel on lood meie lindudest-loomadest, suitsupääsukesest hallhundini. Lugude autor on armastatud loodusemees Fred Jüssi. Paljude lugude juurest leiab QR-koodi, mis viib tegelase hääleni ja vahel lausa videoni.

esmaspäev, 22. jaanuar 2024

Uusi raamatuid!

Mõned asjad meie elus on kindlad, teised jällegi pole. On midagi, mis ei muutu kunagi, isegi kui me otsime teistmoodi teid, teeme jänesehaake, et elu ja ennast ja teisi ära petta. Ja sel hetkel, kui oleme jõudnud juba mõelda, et kogu see elamise asi tuleb päris hästi välja, vajume taas nendesse kulunud mustritesse justkui vankriratas roopasse. Ja pole kedagi, kes meid välja tõmbaks! Ning siis on asju, mis muutuvad hoolimata sellest, et me üldse ei taha. Inimesed, kes arvasid, et on teineteise jaoks loodud, kasvavad lahku, armastus saab otsa, kuigi seda oli ju kunagi nii palju! Käed hakkavad värisema, sõrmus tiliseb vastu teetassi, teksad kuluvad katki just sel hetkel, kui nad on hakanud kõige paremini jalas istuma! Urmas Vadi (1977) on mitmeid kirjandusauhindu pälvinud autor, kes kirjutab nii draamat kui ka proosat. Temalt on muu hulgas ilmunud näidendid „Peeter Volkonski viimane suudlus“, „Millest tekivad triibud“, „Kus sa oled, Juhan Liiv?“, „Furby tagasitulek“ ja proosaraamatud „Neverland“, „Ballettmeister“, „Tagasi Eestisse“, „Hing maanteeserval“, „Elu mõttetusest". „Kuu teine pool“ on tema viies romaan.
Romaan jälgib poiste ja tüdrukute elu Oslo töölisrajoonis asuvas kortermajas Saksa okupatsiooni ajal. Laste hoolitsus üksteise perede eest on liigutav, kuigi nad on sunnitud perede toitmiseks leidma nutikaid lahendusi: nad petavad, varastavad nagu rongad, võltsivad dokumente ja sooritavad sissemurdmisi. Nad ei kõhkle ka vaenlast ära kasutamast. Kuid kui sõja-aastad mööduvad ja täiskasvanuea tõsidus hakkab kohale jõudma, peavad nad igaüks leidma oma koha tormises maailmas. Nende laste elukäiguga joonistab autor jõhkralt ausa ja sooja pildi sellest ajast, keskkonnast ja igapäevaelust, mida sõjast rääkides pole seni peaaegu puudutatudki. Ta vestab oludest, mida ise tunneb. Teos kuulub Roy Jacobseni parimate romaanide hulka, see on ühtaegu jõhker, kuid samas ka meelelahutuslik. Norra kirjaniku Roy Jacobseni (snd 1954) looming on pälvinud hulganisti nii kodumaiseid auhindu kui ka rahvusvahelist tunnustust. Jacobseni teoseid on tõlgitud enam kui 40 keelde. Eesti keeles on ilmunud tema romaanid „Imelaps“ (2010), „Nähtamatud“ (2014), „Valge laam“ (2016), „Rigeli silmad“ (2019) ja „Kõigest ema“ (2021).

neljapäev, 11. jaanuar 2024

Alanud on Nukitsa konkurss

XVI Nukitsa konkurss Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsub 5–13-aastaseid lugejaid valima Nukitsa konkursil oma lemmikkirjanikku ja -illustraatorit. Hääletada saab 8. jaanuarist kuni 29. veebruarini 2024 nii raamatukogudes üle Eesti kui keskuse veebilehel. www.elk.ee

esmaspäev, 18. detsember 2023

Uus raamat! RAPLA RAAMATUKOGU 120

Raamatu tagakaanel Doris Kareva öeldu: RAAMATUKOGU KUI AED. Nagu on palju erinevaid aedu, on ka erinevaid raamatukogusid - suuremaid ja väiksemaid, selgelt korrapärastatuid ja loovalt metsikuid. Aga kõik nad pakuvad mitte ainult hingele puhkust, vaid ka etteaimamatuid kohtumisi ristuvatel mõtteradadel. Sajab eoseid ja seoseid, ütleb luuletaja. Vilgas tolmeldamine, mis igas raamatukogus toimub, võimaldab vaimu kärjekannudel järk-järgult täituda. RAAMATUKOGU KUI ARMASTUS. Raamatukogu on juba olemuslikult hea kohtumiskoht, kooskõlaline keskkond, kus asju arutada, nagu Eesti Koostöö Kogu algatatud "Kohalike dialoogis kohalikus raamatukogus". Aga ka viljakas pinnas romantiliseks üksteiseleidmiseks. Raamatukoguhoidja töö on õpetaja ja aednikuga võrreldav armastuse töö, pidev tähelepanu ja hoolitsemine, et õli lambis ei lõpeks, et tuluke ei kustuks, et kogu talletatud vaimuvara kestaks, kasvaks ja kosutaks põlvest põlve.

Uusi raamatuid!

"Keelatud Islandi " sarja oodatud kolmas raamat. Akranesi väikest kogukonda Lääne-Islandil vapustab tulekahju, milles hukkub noo...