neljapäev, 31. august 2023

Osaleme lugemistunnis!

Kirjaoskus võimaldab meil ennast arendada ja oma vaimseid võimeid kasutada. 1966. aastast tähistatakse 8. septembril UNESCO ettepanekul rahvusvahelist kirjaoskuse päeva (International Literacy Day). 2019 aastal algatati Soomes selle tähistamiseks READ HOUR ehk LUGEMISTUND. Näiteks! 📚 1897. aasta rahvaloenduse andmeil oskas Eesti elanikest lugeda 91,2% ja kirjutada 77,7%. 1934. aastal oli kirjaoskajaid juba 96,1% täisealisest rahvastikust. 2009. aasta ÜRO inimarengu aruande järgi oli Eestis kirjaoskuse tase 99,8%. Kui võrrelda kirjaoskuse taset teiste riikidega, on Eesti kõrgel tasemel. Kõige kõrgema kirjaoskuse tasemega riigiks on 2016. aasta seisuga Soome, teisel kohal Norra ning kolmas koht kuulub Islandile. Eesti asub 14. kohal.
Tallinnas Kirjanike Maja ees luges oma luuletust"Raamatul on aku tühi" Leelo Tungal.

esmaspäev, 28. august 2023

Uusi raamatuid!

„Minu Narva. Kümme aastat hiljem“ on jätk 2013. aastal ilmunud „Minu Narva“ raamatule, mille alapealkiri on „Kahe maailma vahel“. Narva on praegu enamgi veel kahe maailma, ida ja lääne vahel, aga ta on Euroopa eelpost. Just siin, Narvas, saab alguse Euroopa. Kümne aastaga on Narva nii palju muutunud, et toona ilmunud raamat ei anna päris õiget pilti narvalastest ja neile üliarmsast linnast. Kui teid huvitavad praegused narvalased – kust nad on tulnud ja mis nad elust arvavad –, siis on see raamat teile. Kui te tahate teada, kuidas Ukraina sõda on linna muutnud, siis vahest leiate siit ka sellele vastuse. Kui tahate Narva külla tulla, teha eeltööd ja plaanida, teada, kuhu minna ja kus süüa-juua, siis leiate siit mõned nõuanded. *** Mõlema raamatu autor Katri Raik (sündinud 1967 Tartus) on ajaloolane ja poliitik, Narva linnapea ja pikaaegne Tartu ülikooli Narva kolledži direktor. Poliitikuna nimetab ta oma erakonnaks Narvat ning ajaloolasena on tema lemmikteema Narva minevik.
Kas Alvar Aalto taburet kõigub? Hinnatud soome nüüdiskirjaniku Jari Järvelä provotseeriv ja mänguline elulooromaan Aino Aaltost, naisest ikoonilise arhitekti Alvar Aalto kõrval ja varjus. Aino ja Alvar Aalto loomingulisest koostööst on räägitud palju, ent märksa vähem kõneldakse naisest, kes talus vankumatult abikaasa edevust, kõrvalhüppeid ja taktituid prohmakaid. Elati meeste ajastul ja arhitektikutset ei peetud naisele jõukohaseks. Kes teab, kui mitu Aino projekteeritud hoonet – legendaarsetest Arteki mööbliesemetest rääkimata – kirjutatakse veel tänapäevalgi Alvari kontosse? Jari Järvelä sukeldub teemasse Aino vaatepunktist. „Aino A.“ on tragikoomiline, kuid ennekõike hämmastavalt eluline kummardus kuulsa arhitekti varju jäänud tagasihoidlikule ja erakordselt andekale naisele.

kolmapäev, 2. august 2023

Uusi raamatuid

Cazalet’ perekonnakroonika teise romaani „Ootamise aeg” tegevus algab aasta pärast seda, kui lõppes eelmine romaan „Valguse aastad”. Peaminister Chamberlain oli küll lubanud auväärset rahu, ent Teise maailmasõja algus tundub nüüd juba vältimatu. Sirgumas on uus põlvkond Cazalet’sid. Edwardi tütar Louise unistab näitlejakarjäärist ja Hamleti rollist teatrilaval. Murdeealisena tekivad tal suured suhtlemisraskused nii naistemehest isa kui ka seksuaalelu pelgava ja põlgava emaga. Ruperti tütar Clary teab kindlalt, et tahab tulevikus kirjanikuks saada. Imetlusväärse järjekindlusega teeb ta märkmeid kõige ümbritseva kohta, peab päevikut ja kirjutab kirju. Hugh’ tütar Polly on sirgunud hea kujutlusvõimega ülitundlikuks kaunitariks. Samas on tal raske otsustada, kelleks saada. Viiest romaanist koosneva Cazalet’ perekonnakroonika teine raamat on kolme peategelase ja paljude kõrvaltegelastega sõjaromaan – eriline selle poolest, et aitab näha olukorda läbi nende inimeste silmade, kes jäävad ootama lähedasi, kelle sõda on neist eemale rebinud. Romaan peegeldab igapäevast elu Inglise kõrgema keskklassi perekonnas Teise maailmasõja algusaastatel. Elizabeth Jane Howard (1923–2014) on inglise kirjanik, kes peamiselt mälestuste põhjal oma suguvõsast kirjutas viieosalise Cazalet’ perekonna kroonika, mis tõi talle plahvatusliku kuulsuse kogu ingliskeelses maailmas. Raamatuid müüdi miljonites eksemplarides, BBC tegi loo alusel menuka teleseriaali, autorist sai elav klassik.
Samal ajal kui Euroopat vapustab teine maailmasõda, avastab noor Audrey Hepburn armastuse tantsu vastu. Sõjakoleduste ja kõikjal valitseva näljahäda keskel unistab viieteistaastane piiga priimabaleriini karjäärist. Ning kuigi see unistus peagi puruneb, ei lase ta ennast heidutada. Tema uus eesmärk: Ameerika filmistuudiod! Ja Audrey talent viib ta tõesti Hollywoodi. Peagi mängib ta koos kuulsustega nagu Gregory Peck ja Humphrey Bogart. Kuid tema unistuste töö nõuab täielikku pühendumist ja isikliku elu rõõmud tuleb lükata tagaplaanile. Aga kas on võimalik särada tähena Hollywoodi taevas, ilma ennast kaotamata? „Kõige tähtsam on oma elu nautida, olla õnnelik ‒ see on kõik, mis loeb.“ Audrey Hepburn

Külast külla!

Wikimedia Eesti kuulutas välja Vikipeedia pildikogumiskampaania „Külast külla", mis kestab kuni 31. augustini 2024. Kampaania käigu...