"Maale elama 2020 " päev Kabalas!

Seda, kui oluline oli Kabala piirkond  muinasajal,  kuivõrd  äratas  mõis 80ndatel tähelepanu   oma postmodernistliku sisekujundusega.  Kui palju põnevust ja  mõttekonflikte tekitas see maja, mis tihedalt täis kultuuri- ja arheoloogilist ainest. 1725 aasta maarevisjoni materjale näinuna, polevat  LCD päris täpselt siiski see! Ja tõde, et ajaloos ei juhtu kunagi midagi äkki!   Nimekujud viitavad kabelile ja edasi kloostrile, millest   juba 1469 a. ürikutes räägitakse .... neist ja paljust muustki  huvitavaist ajaloolistest seikadest andis ülevaate Eesti Maaülikooli õppejõud Tõnis Tepand, kes tuli 1989 aastal tollasesse V.I. Lenini kolhoosi tudengina,  hiljem  perega,  töötades ehitusosakonna juhatajana.

Loe, Kabala mõisa  !

 

Maal elamise päeva  pidasime  taas. Kaunis sügisilm ja palju rõõmsaid üllatusi! Rapla valla  Raikküla piirkonna koordinaatoril Anne Lehel oli kogukonnale vaid häid sõnumeid avades  käsitöötoa   ja eemaldades katte  savitoas   Kabala mõisale kingituseks valmistatud  ainulaadselt serviisilt!   Suured tänud ehitajatele ja savitoa perenaisele Janina Päädamile!

 

Uusi raamatuid!

 

„Koertepark” on mitmel ajatasandil kulgev romaan tänapäeva Helsingist, Ukraina iseseisvusaastatest ja üheksakümnendate Eestist, elust ida ja lääne puutepunktis, ühiskonnas, mida valitseb korruptsioon. Romaanis kirjeldatud 10–11 aasta tagune Ukraina viiks lugeja justkui tagasi nõukogude aega: sama meeleolu, samad punased nelgid. Oksanen ei jää siiski selle juurde pidama, ta kirjutab ka pärast taasiseseisvumist ja eelkõige oranži revolutsiooni ajal riigis toimunud muutustest, uuest leheküljest Ukraina ajaloos. Kogu selle taustal toob Oksanen selgelt ja vahedalt lugeja ette uue maailma: majandusharuks muudetud lastevabriku, kunstliku viljastamise ja surrogaatemaduse ning õigustest ilmajäetud, armutult ärakasutatud doonorid.

„Koertepark” on Euroopa lähiajalugu vaatlev realistlik romaan ja ühtlasi ka kui psühholoogiline põnevik.

Maal elamise päev 2020

 

Tegemist on külastuspäevaga, mille fookuses on elukeskkond maal, koos seal toimivate teenuste, seltsitegevuse, vaba aja võimaluste, töökohtade ning pakutavate elukohtadega.

 

Kabala mõisas asub Rapla valla Raikküla teenuskeskus, Kabala raamatukogu, Kabala külatuba ja keraamikatuba.
Kabala mõisast saab infot kandi tööandjatest, tööjõu vajadustest ja kandis saadaolevatest elamisvõimalustest. Võimalik on tutvuda mõisaga ja mõisa ajalooga. Saab külastada raamatukogu, tutvuda keraamikatoa tegemistega ja Kabala kandi külaelu edendava mittetulunduühingu Kappeli Külad tegemistega.
Välja on pandud kohalike keraamikute tööde näitus. Kabala mõisale antakse üle Kabala mõisa serviis.
Mõisas avab uksed uus vastvalminud käsitöötuba, kus toimub ukulele kontsert.

Arvo Pärt 85

 

 

 Arvo Pärt on  elanud Rakveres 16 aastat, seal  said alguse tema muusikaõpingud. 

 Elu!

♬♫♪♩

 Arvo Pärdi keskus!

Rakverelastele on Vallimäe vabaõhukeskus, mis 1. augustil,   tänavu avati, suur kummardus  meistrile.  

Uusi raamatuid!

 

Margaret Atwoodi  meistriteos „Teenijanna lugu” on moodne klassika. Romaani järjega „Testamendid”, mis pärjati 2019 Bookeri preemiaga, viib autor loo dramaatilise lõpuni.

Rohkem kui viisteist aastat pärast „Teenijanna loos” kirjeldatud sündmusi võimutseb Gileadis endiselt teokraatlik režiim, ent on märke selle sisemisest määndumisest. Sel otsustaval hetkel ristuvad kolme väga erineva naise eluteed ning tulemus mõjutab nende kõigi, nagu ka Gileadi saatust.
Kaks naist on veel noorukesed, Gileadi režiimi ajal üles kasvanud. Nende tunnistustele lisandub kolmanda, vanema naise hääl. Tema on saavutanud Gileadis mõningase mõjukuse häbitute saladuste teadmise tõttu.

„Testamentides” näitab Atwood, kuidas iga naine, tegelikult iga inimene, on sunnitud türanniale üles ehitatud ühiskonnas kohanema, oma koha leidma ja mõtlema, kui kaugele ta sellesse uskumises läheb.
Atwoodi enda sõnutsi ärgitas teda „Teenijanna loo” järge kirjutama just lugejate huvi, teisalt lähtus ta ka sellest, mis meie maailmas praegu toimub.

 

Värvilised majad, nende vahelt looklevad paadikanalid, kummaliselt kõrgele tõstetud sibulapeenrad, mille vahel toimetavad lilleliste rättidega külanaised, kaarjate ustega kuurid, mis on ehitatud otse hoonete külge. Vanadest rehvidest lõigatud peenrakaunistused, fantaasia piire nihutavad hernehirmutised, saunakorstendest tõusvad suitsuvined, vanadest suuskadest ehitatud aiad, nõukaaegsete nukkude ja nukuvankritega ehitud sibulaletid – just sellist külaelu fluidumit kogeme Peipsiveerel vanausuliste külades, kui sinna navigatsiooniseadme vea abil juhuslikult satume. 

..... ja palju muudki huvitavat Raul Oreškini raamatus " Minu Peipsiveer".