kolmapäev, 3. aprill 2024

Uusi raamatuid!

Cornelia Travnicek, 37 aastane proosakirjanik, kelle lakooniline sentimentaalsusvaba stiil on "Ketsidest" teinud tänapäeva Austria noortekirjanduse klassika! „Kui olin kolmteist, selles halvaendelises eas, kus kõik variseb järsku kokku ja tuleb Ikea juhendi järgi väikese kuuskantvõtmega jälle korda teha, tuli aegamisi ilmsiks: ema silmad olid väsinud, kui ta isa peale karjus. Isa aga oli väsinud niipea, kui ta koju jõudis, mida ta enam tihti ei teinudki.“ „Ketsid“ on noore Austria autori Cornelia Travniceki (1987) debüütromaan, mille peategelane Mae jutustab ühtaegu vaimukalt ja valusalt üleskasvamisest nähtamatu lapsena haige venna kõrval, lähedase kaotusest, perekonna purunemisest, tõstab ühiskonna silmakirjalikkuse vastu mässu ja maitseb ka tänavaelu. Travnicek on rohkete auhindadega pärjatud proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija.
Raamatus „Kuidas ise uppumas olles hoolitseda koduse majapidamise eest” tutvustatakse kuut elumuutvat põhimõtet, mis muudavad kardinaalselt suhtumist kodu eest hoolitsemisse. See käsiraamat aitab ilma tegemist ootavate tööde lõputuid nimekirju koostamata toime tulla stressi, süütunde ja üha kasvava musta pesu hunnikuga. KC Davis on kutseline nõustaja ja kahe lapse ema. Teise lapse sünd vallandas temas stressi ja segaduse tsükli. Mida rohkem talle tundus, et ta on kodustes töödes maha jäänud, seda vähem oli motivatsiooni tegutsema asuda. Seitsme kuu vältel ei voltinud ta kokku mitte ühtegi puhtaks pestud riideeset. Üksainus elumuutev teadmine aitas tal tervet mõistust säilitada – mitte sina ei teeni oma kodu, vaid sinu kodu teenib sind. Raamat õpetab, kuidas olla enda vastu lahke ja mitte suhtuda kodutööde tegemisse kui väärtuslikkuse mõõdupuusse, seada majapidamistööde puhul prioriteete, planeerida ülesandeid nii, et neid ei oleks soovi edasi lükata, koristada kiirete tegutsemispuhangute vältel, muuta sassis tuba toimivaks ruumiks, lõpetada endaga häbistavalt ja negatiivselt rääkimine. KC Davise abiga muudad oma kodu taas turvaliseks paigaks. Sellest saab koht, kus puhata isegi siis, kui kõik majapidamistööd ei ole tehtud. Sundimatus ja sisemine rahu tõrjuvad süütunde, enesekriitika ja lõputud kontrollnimekirjad. Neil pole enam kohta sinu elus.

teisipäev, 19. märts 2024

Kriisivalmiduse infotund!

https://www.naiskodukaitse.ee/OLE_VALMIS_3680
Olete oodatud neljapäeval 21. märtsil kell 14.00 mõisa suurde saali, infotunni viivad läbi Rapla maleva Naiskodukaitse liikmed Aime Tuhkanen ja Kübe Rahkema.

Uusi raamatuid!

Piirilinn. Ühislinn. Kaksiklinn. Justkui kaks õde, kes koos ja kõrvuti kasvanud, kõike kogenud. Kauge ja kahanev kant. Ääremaa või mitte? Üks linn, kaks riiki. Suur perspektiiv! Eesti lõunavärav, Läti põhjavärav. Küllap tähistab Valga enamiku eestlaste jaoks eeskätt paika, kust saab edasi Lätti – mina polnud mingi erand. Kuni saabus pealinna vurle jaoks võimalus end proovile panna tolles tundmatus väikelinnas. Väikelinlikku depressiivsust ma siin ei kogenud, küll aga teatavat turbulentsi ning elasin üle mõningaid mullistusi. Tajusin kaduviku nostalgiat keset inimtühja agulitänavat ja juugendmajade ümber ning hingasin sisse tuleviku tuuli Pedeli paisjärvede vahel ja kaksiklinna tuksuvas linnasüdames. Avastasin end ka Läti Valka poolelt ja Karula kuplite vahelt, müttasin saunas ja rokiklubis, kohates pärisinimesi siin ja seal. See on minu lugu – poolfiktsioon – ühest iseäralikust linnast, mida ei aja segamini ühegi teisega, kuna ta ei mahu raamidesse.
„Ohoo, sa oled Eestis, kauaks tulid?“ on tavaline küsimus, kui mõnd vana tuttavat või sõpra näen. „Sa ikka ei väsi!?“ imestatakse vastust kuuldes. Ei väsi. Mul on seda vaja. On vaja neid inimesi teistest kultuuridest ja teise nahavärviga minu ümber. Armastan süüa karrit Bali rannas ja siis lennata järgmisele Indoneesia saarele. Nii olen sattunud Timoril festivalile, kus teisi turiste polegi. Tellinud külaelanikelt kokanduskursuse ja üllatunud, et toiduvalmistamiseks mõeldud siga alles ringi jookseb. Käinud Sumbal matusetseremoonial kadunukest ümber matmas ja laulnud kirikuõpetajatega karaoket. Koguni Lembonganile mesinädalaid veetma olen juhtunud. See viimane tähendab, et lõpuks ometi õnnestus mul tutvuda kohaliku naisega ja õppida tundma pruudiluna ehk pühvlite ja hobuste kinkimise keerulisi nüansse. See ei ole nali. Kas ja kui palju ma neid veiseid ostsin, saate teada sellest raamatust. Kui ma räägin oma lugu Indoneesias, öeldakse, et olin musta maagia mõju all...

esmaspäev, 19. veebruar 2024

Uusi raamatuid!

"Keelatud Islandi " sarja oodatud kolmas raamat. Akranesi väikest kogukonda Lääne-Islandil vapustab tulekahju, milles hukkub noormees. Peagi saab selgeks, et tegemist on süütamisega ja mis veel hullem – selgub, et noormees oli juba enne tulekahju süttimist surnud. Esmapilgul pole aga sugugi selge, kas tegemist oli mõrvaga või otsustas poiss ise elust lahkuda. Surnud noormehe arvutit läbi vaadates tekib uurijatel kahtlus, et asi ei pruugi piirduda ühe mõrvaga. Peagi leitakse teinegi laip, noor hollandlanna, kes töötas ühes Akranesi peres lapsehoidjana. Peret hakatakse põhjalikumalt uurima ja ilmneb, et kõik pole sugugi nii ideaalne, nagu esmapilgul paistab. Tagatipuks satub uurija Elma ise surmaohtu. Sest kellelgi on saladus, mille varjamiseks on ta valmis mida iganes tegema ... „Keelatud Islandi“ sarja kolmanda raamatuga ei kinnita Eva Björg Ægisdóttir end mitte ainult Islandi, vaid kogu krimikirjanduse säravamate tippude hulka. See on hästi kirjutatud, keeruka ja närvesööva süžeega ning jubedate saladustega – tõeline maiuspala kõigile Nordic noir’i, Ragnar Jonassoni, Camilla Lackbergi, Ruth Rendelli, Gillian McAllisteri ja Shari Lapena fännidele.
"Hard Land" pälvis 2022 aastal Saksa Noortekirjanduse preemia. Missouri 1985. Et põgeneda koduste probleemide eest, läheb viieteistaastane Sam suvevaheajaks tööle vanasse kinomajja. Kuid pealtnäha ebahuvitav töö avab talle ukse täiesti uude maailma. Vana tolmune kino ja noored, kes seal töötavad, muudavad tema suve millekski maagiliseks ja meeldejäävaks, julgustades Sami oma turvatsoonist välja astuma. Koos uute sõpradega avastab ta kodulinna saladusi ja, endalegi üllatuseks, ka armastuse. Esimest korda ei tunne ta end üksikuna – viimaks kuulub ta päriselt maailma. Kuid igas idüllilises mälestuses, igas kuldses minevikuhetkes on mõni plekk, mis meenutab meile, et kõik ei olnud täiuslik. Alati on midagi, mis meist maha jääb ja mida meil ei õnnestu tagasi saada. „Hard Land” viib meid nendesse maagilistesse paikadesse – füüsilistesse ja vaimsetesse –, mis vormivad meie elu ja on igaveseks kirjutatud meie isiklikesse lugudesse. See on lugu suvest, mida ei unustata iial.

esmaspäev, 5. veebruar 2024

Uusi, huvitavaid raamatuid!

Piiritaja lendab oma eluajal ligikaudu kaks miljonit kilomeetrit, millest piisab, et lennata kaks korda Kuule ja tagasi ning siis ühe korra veel Kuule. Põhja-Ameerikas elav metsakonn saadab talve mööda läbikülmununa. Tema südamerütm aeglustub ja lõpuks peatub süda täielikult: vesi tema siseelundite ümber jäätub. Kevade saabudes aga sulab ta üles ja süda hakkab spontaanselt jälle lööma. Maailm on hämmastavam, imetlusväärsem ja imelisem kui meie kõige pöörasemad ettekujutused. Kuidas ja miks, seda räägib autor Katherine Rundell selles veenvas ja mahedalt humoorikas raamatus. Rikkalikult illustreeritud kogumik Maa kõige hämmastavamate loomade elust – „Kuldmutt ja teised eluslooduse aarded“ üllatab ning paneb armuma maailma ilusse, haprusesse ja kummalisusesse.
Vaatamata suhtelisele liiginappusele on sääsed levinud kogu maailmas. Ainsad kohad maakeral, kus me neid ei leia, on kõrbed, sest sääsed vajavad oma vastsete arenguks vett. Eestis on vett palju ja seetõttu kohtame neid siin pea igal pool. Kui me tahame (ja isegi kui me ei taha) sääskedega koos elada, saame me üheskoos paremini hakkama, kui nende elukombeid lähemalt tundma õpime. Loodusfotograafi ja putukateadlase Urmas Tartese kirjutatud “Sääseraamat” aitab meid sel õppimise teel. Raamat annab vastused küsimustele: Kes on pistesääsed? Kuidas sääsed oma toidulooma leiavad? Mis mõjutab sääskede arvukust? Kes söövad sääski? Kuidas inimesed sääski meelitavad?
Kas sa oled kunagi hommikul heinalakas ärganud pääsulinnu vidina peale? Kes on Rasva-Ants? Kelle pessa muneb kägu? Kes see laulab „sit-si-kleit“? Kes toob päevasooja, kes toob öösooja, kes toob lõunasooja? Kes on targem, tuvi või vares? Kes on sipelgate „lehmad“? Kuidas oravale pähkleid pakkuda? Kes on hiirehunt? Mille poolest on hunt metskitsedele hea? Siin kaante vahel on lood meie lindudest-loomadest, suitsupääsukesest hallhundini. Lugude autor on armastatud loodusemees Fred Jüssi. Paljude lugude juurest leiab QR-koodi, mis viib tegelase hääleni ja vahel lausa videoni.

esmaspäev, 22. jaanuar 2024

Uusi raamatuid!

Mõned asjad meie elus on kindlad, teised jällegi pole. On midagi, mis ei muutu kunagi, isegi kui me otsime teistmoodi teid, teeme jänesehaake, et elu ja ennast ja teisi ära petta. Ja sel hetkel, kui oleme jõudnud juba mõelda, et kogu see elamise asi tuleb päris hästi välja, vajume taas nendesse kulunud mustritesse justkui vankriratas roopasse. Ja pole kedagi, kes meid välja tõmbaks! Ning siis on asju, mis muutuvad hoolimata sellest, et me üldse ei taha. Inimesed, kes arvasid, et on teineteise jaoks loodud, kasvavad lahku, armastus saab otsa, kuigi seda oli ju kunagi nii palju! Käed hakkavad värisema, sõrmus tiliseb vastu teetassi, teksad kuluvad katki just sel hetkel, kui nad on hakanud kõige paremini jalas istuma! Urmas Vadi (1977) on mitmeid kirjandusauhindu pälvinud autor, kes kirjutab nii draamat kui ka proosat. Temalt on muu hulgas ilmunud näidendid „Peeter Volkonski viimane suudlus“, „Millest tekivad triibud“, „Kus sa oled, Juhan Liiv?“, „Furby tagasitulek“ ja proosaraamatud „Neverland“, „Ballettmeister“, „Tagasi Eestisse“, „Hing maanteeserval“, „Elu mõttetusest". „Kuu teine pool“ on tema viies romaan.
Romaan jälgib poiste ja tüdrukute elu Oslo töölisrajoonis asuvas kortermajas Saksa okupatsiooni ajal. Laste hoolitsus üksteise perede eest on liigutav, kuigi nad on sunnitud perede toitmiseks leidma nutikaid lahendusi: nad petavad, varastavad nagu rongad, võltsivad dokumente ja sooritavad sissemurdmisi. Nad ei kõhkle ka vaenlast ära kasutamast. Kuid kui sõja-aastad mööduvad ja täiskasvanuea tõsidus hakkab kohale jõudma, peavad nad igaüks leidma oma koha tormises maailmas. Nende laste elukäiguga joonistab autor jõhkralt ausa ja sooja pildi sellest ajast, keskkonnast ja igapäevaelust, mida sõjast rääkides pole seni peaaegu puudutatudki. Ta vestab oludest, mida ise tunneb. Teos kuulub Roy Jacobseni parimate romaanide hulka, see on ühtaegu jõhker, kuid samas ka meelelahutuslik. Norra kirjaniku Roy Jacobseni (snd 1954) looming on pälvinud hulganisti nii kodumaiseid auhindu kui ka rahvusvahelist tunnustust. Jacobseni teoseid on tõlgitud enam kui 40 keelde. Eesti keeles on ilmunud tema romaanid „Imelaps“ (2010), „Nähtamatud“ (2014), „Valge laam“ (2016), „Rigeli silmad“ (2019) ja „Kõigest ema“ (2021).

neljapäev, 11. jaanuar 2024

Alanud on Nukitsa konkurss

XVI Nukitsa konkurss Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsub 5–13-aastaseid lugejaid valima Nukitsa konkursil oma lemmikkirjanikku ja -illustraatorit. Hääletada saab 8. jaanuarist kuni 29. veebruarini 2024 nii raamatukogudes üle Eesti kui keskuse veebilehel. www.elk.ee

Uusi raamatuid!

Cornelia Travnicek, 37 aastane proosakirjanik, kelle lakooniline sentimentaalsusvaba stiil on "Ketsidest" teinud tänapäeva Aust...