kolmapäev, 5. mai 2021

Uusi raamatuid!

"Salatunnid" Deverillide kroonika IV osa.
 Santa Montefiore menukast "Deverillide kroonikate" sarjast on Varrakult varem ilmunud "Armastuse ja sõja laulud" (2017), "Deverilli lossi tütred" (2018) ja "Deverillide viimane saladus" (2019).

"Kevadohver"  on Anders de la Motte menuka aasataegade-sarja viimane ja iseseisev osa. Selle varasemad osad "Suve lõpp", "Sügisroim" ja "Talvetuli" on esitatud Rootsi Krimiakadeemia parima krimiromaani nominentideks. 

Asa Hellberg on rootsi menukas kirjanik, tema uues romaanisarjas Londoni luksushotellist Flanagans saame jälgida naisi, kes trotsivad eelarvamusi ja võitlevad julgelt oma koha eest. Sarja esimene romaan "Tere tulemast Flanagansi" ilmus 2020. aastal. 

LOE!  UUDISKIRJANDUS RIKSWEB!



Õdus õhtupoolik!

 

 

 NB!  Järgige Terviseameti nõudeid!

 

neljapäev, 22. aprill 2021

Uusi raamatuid!


 „Nii vähe on praeguses elus asju, mis on kindlad. Nagu Tammsaarel üks Mauruse kooli õpetajatest küsib: mis see on, mis oli, on ja jääb (peale jumala). Raske öelda, kuidas sellega praegu on. Aga mingi kindlustunne tekib, kui on keegi, kellest sa tead, et tema on seal, on kohal, püsib. Aga mitte tardumise mõttes. Vaid et see ongi tema koht ja tema paik, tema väärtustab seda kohta ja see koht väärtustab teda,” kirjutab raamatu saatesõnas teatriuurija Lea Tormis. Ja lisab: „Ita Ever kehastab aja ja teatri muutumist ja ühtlasi eneseks jäämist. Sõltub ka näitleja oleku intensiivsusest, temperamendist, enesekehtestamise jõust ja tahtest, kas temast saab teatri sümbol. Itast on saanud.”

 


Sõjasügisel 1944. aastal jätsid tuhanded Eestis ja Lätis maha oma kalli kodu, et pageda üle mere Rootsi. Paadipõgenike seas oli palju lapsi.

Nende mängud jäid korraga katki, sest tuli alustada ohtlikku reisi tormisel Läänemerel.

Väike tüdruk Keete kaotab lainetesse oma kaisukaru Pätsi, aga nagu väikese ime läbi leiab selle taas üles. Lõpuks paistab tema perele ka Rootsimaa rand, kus ees ootavad kakaokruus, täisaun ja koduigatsus …

neljapäev, 1. aprill 2021

Uusi raamatuid!

 

 

Loe!  Huvitav!

Tohvri, Erik "Ringmängulaulud"  perekonnaromaan.
Noorte, kes alati jäävad oma vanemate jaoks lasteks, vanemate mahasalgamisest ja tõdemusele jõudmisest, et vanemadki on tegelikult head ja hoolivad inimesed nagu nemadki.

 



Young, Louisa „Sa lahkusid vara” on erakordse helluse ja kohkumatu aususega kirjutatud raamatu autori hingeülendavast ja ülivalusast armastusest kirgliku, ainulaadse ja karismaatilise Robert Lockharti, võrratu pianisti ja helilooja, lootusetu alkoholisõltlase vastu. Nende katkendlik armastuslugu kestis kolm aastakümmet, nad liikusid vapralt edasi, tundes siiski kogu aeg kandadel Roberti alkoholismi, mille suhtes nad olid abitud ja mis mõjutas Roberti isiksust, tõi kaasa tema invaliidistumise ja lõpuks pärast raskelt kättevõidetud viit aastat kainust ka surma. Autor avab oma armastatu traagilise haiguse tagamaad, aitab mõista selle julmust ja pöördumatuid tagajärgi nii haigele kui teda armastavatele inimestele, näitab, kui oluline on armastada ja hoolida, aidata kõik jõuvarud kokku võtta, uuesti alustada. Autori sügav otsekohesus parandab teistegi alkohoolikut armastanud inimeste haavu ja aitab paremini aru saada alkoholismist, kõigist sõltuvustest laastavaimast tõvest. Louisa Young sündis Londonis, õppis Cambridge’is ajalugu, alustas oma karjääri ajakirjanikuna ja on nüüd tunnustatud briti romaanikirjanik
... Loe vee

neljapäev, 18. märts 2021

Uusi raamatuid!

 

  "Kuidas on võimalik rääkida niivõrd valusast teemast nagu isa ja õe enesetapp nii, et lugeja pühib kordamööda valu- ja naerupisaraid? Miriam Toewsi autobiograafiliste sugemetega romaan “Kõik mu mured mannetud” paistab silma just selle haruldase kombinatsiooni – traagika ja koomika meisterliku põimimise poolest.
Elf ja Yoli on õed. Elfrieda elu on pealtnäha kadestusväärne − ta on maailmakuulus pianist, elegantne, rikas ja õnnelikus abielus. Yolandi on kahe teismelise lapse ema, rahahädas ja lahutatud. Lapsepõlv mennoniitide külas on muutnud õed lausa raevukalt ühtehoidvaks ja Elfi soov oma elu lõpetada on nende ühine mure. Yoli peab Elfi järjekordse enesetapukatse järel leidma lahenduse, kuidas lagunevat peret koos hoida. Samas seisab ta silmitsi tõsise küsimusega: mida teha lähedase heaks, kes tõesti tahab surra?
“Tohutu tundelaenguga, imekaunilt kirjutatud ja sügavalt inimlik,” nii põhjendas Kanada ühe tähtsama kirjandusauhinna Rogers Writers’ Trust Fiction Prize žürii, miks ta Toewsi raamatu 2014. aastal võitjaks kuulutas."

 

Vaata!    UUDISKIRJANDUS!

Vahva sõdur Švejk 100

 

"Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil" (originaalpealkirjaga "Osudy dobrého vojáka Švejka za světové války") on Hašeki lõpetamata jäänud satiiriline romaan. 

Hašek kirjutas raamatut aastatel 1921-1922  (1923.  aasta 3. jaanuaril  ta suri). Algselt plaanis ta kirjutada Švejkist kuus jagu, kuid jõudis neist valmis vaid neli.

1928. aastal ilmus Bernhard Linde kaudtõlge saksa keelest, mis kandis pealkirja "Vahva sõduri Švejki seiklused ilmasõja kestel".

Tõelise tuntuse ja populaarsuse saavutas Švejk Eestis siiski alles 1960. aastal ilmunud Lembit Remmelga  tõlkega, millest on hiljem ilmunud ka kordustrükke (1975, 1995, 2003, 2007, 2013;).

 

 

Vaata ! 

 Hašeki tsitaadid ja ütlemised!

kolmapäev, 10. märts 2021

Alates 11. märtsist raamatukogus kontaktivaba teenindamine

 



  • Raamatukogus kontaktivaba teenindamine
  • Ruumis  võib korraga viibida kuni kaks inimest
  • 2+2 reegli järgimine
  • Maski kandmine kohustuslik
  • Avariiulite kasutamine ei ole  lubatud
  • Siseruumis lubatud ette tellitud väljaannete laenutus ja tagastamine
  • Internetiarvuti kasutamine  30 minutit 
  • Värskete ajalehtede lugemine piiratud tingimustel




      Aluseks  Rapla Keskraamatukogu
 korraldus nr. 6    11.03.2021.


neljapäev, 4. märts 2021

2020 aasta kaunimad raamatud!

 

 



 

25 kaunima Eesti raamatu konkursi eesmärgiks on kunstiliselt kujunduselt ja trükitehniliselt teostuselt parimate raamatute kui vaimse kultuuri nähtuse väärtustamine. 1956. aastal alguse saanud ja vahepeal vaibunud konkursi traditsiooni elustasid 1998. aastal Eesti Kujundusgraafikute Liit koostöös Eesti Kirjastuste Liidu ja Eesti Rahvusraamatukoguga.

Vaata !  https://25kauneimat.nlib.ee/et

teisipäev, 16. veebruar 2021

Uudiskirjandus!

 

Hiiumaa-suuruses Singapuris elab ligi kuus miljonit inimest, aga kusagil ei teki ülerahvastatuse tunnet. Pool linna on maa alla ehitatud, metrooga saab kuhu tahes veerand tunniga. Kõik on puhas nagu prillikivi ja inimesed käivad nööri mööda. Narkootikumid, relvad ja isegi nätsud on ühiskonnast elimineeritud. Olemas on nii suurlinnaelu kui ka troopilised rannad. See on kallis, aga efektiivne linnriik – praktiline paradiis. See raamat ei ole lugu minu spirituaalsest rännakust müstilises ja poolohtlikus Kagu-Aasia riigis. See ei ole eneseleidmise romantiline seiklus. Minu Singapur on lugu kohanemisest, eneseteostusest ja selgest visioonist. See on lugu praktilise ärinaise teadlikust huvist hästi toimiva ja üliturvalise väikeriigi vastu. Singapuris ma abiellusin, siin on sündinud mu lapsed ja selle paigaga on seotud minu ettevõtted. Siinne luksuslik argipäevaelu pakub aga ka palju muud: olen laevakapten maailma tihedaima liiklusega vetes ja kriisiabikeskuse kasuvanem. Kas ma nägin seda imelist teekonda ette, kui aastaid tagasi Pekingi ülikooli õppima asusin? Oh ei. Kuid selles, et õnn soosib julgeid ja ettevõtlikke, ei ole ma kunagi kahelnud. Liis Lass


Muhulaste erksate värvide lembus meenutab mulle lõunamaad. See on paralleel, milleni jõuan Muhut kirjeldades üha ja üha. Siin puudub põhjamaine kargus, siin ei ole midagi halli. Muhu rahvakultuur on Eestis üks omanäolisemaid ja tänaseni suurepäraselt säilinud aga tänu tugevale ringkaitsele. See pole tolmustesse muuseumieksponaatidesse tardunud, vaid elus, hingav ja võbelev kultuur.

Kui lahkelt peaks üks väike kogukond omaks võtma võõrast? „Minu Muhumaa“ räägib nii julmusest kui ka alalhoidmisest. Räägib, mis tunne on kasvada mandrilt saabunud sissetungija tütrena saarel, kus austus su vastu algab esivanematest ja oskustest-teadmistest, mida ainult põline muhulane saab oma lastele edasi anda.

Olen olnud ajakirjanik Tartus ja Tallinnas, kirjutanud romaane, teinud telesaateid ja -seriaale. Aga Muhus see ei loe. Olen Muhumaal sündinud ja rohkem kui pool oma elust ka püsivalt elanud, aga seegi ei loe. Loeb pärand, mis on tähtsam kui sissekanne sünnitunnistusel. Muhus loeb, kas naine on võimeline endale ise rahvarõivad tikkima ja õigel viisil hapurokka valmistama. Ma ei ole. Ja see määrabki kõik. -Katrin Pauts

neljapäev, 28. jaanuar 2021

Uudiskirjandus!

 


Morna on linn Eestis, mida teab ja tunneb igaüks. Mis sellest, et päriselt seda linna maakaardil ei leidu. Morna on tuttav Eesti vanimast ja vaadatuimast telesarjast „Õnne 13“.

Mornas elavad Alma, Mare, Allan, Laine, Evelin ja paljud teised kuulsad „Õnne 13“ tegelased, aga seal elab ka palju lapsi – keda sarjas ei näidata kuigi palju, hoolimata sellest, et neil on ka oma elu ja seiklused. Käesolev raamat räägibki Morna lastest.

Raamatu peategelane on Alice, kes kolib koos ema ja väikse õega Tallinnast Mornasse. Seal saab ta tuttavaks Õnne tänava tüdrukute ja poistega, kellega koos lahendatakse kummaline kuritegu. Nimelt röövitakse Morna muuseumi, ja kui linna kõige rikkam mees Margna lubab röövli tabajale kopsakat vaevatasu, läheb eriti põnevaks.

Raamatu autor Andra Teede on olnud „Õnne 13“ stsenarist seitse hooaega. Raamat sobib lugemiseks ka sarja sündmustest iseseisvalt.


 Mojo Moyes on armastuslugude absoluutne meister. Tema romaan “Armastatu viimane kiri” ilmus mõni aastat enne seda, kui tema raamatutest “Mina enne sind” ja “Pärast sind” said ülemaailmsed menukid. Tema romaane on tõlgitud 46 keelde ja müüdud peaaegu nelikümmend miljonit eksemplari.

Peagi linastub romaani “Armastatu viimane kiri” järgi tehtud film, kus peaosades mängivad suurepärased Shailene Woodley ja Felicity Jones.

 Vaata!  UUDISKIRJANDUS RIKSWEB

neljapäev, 21. jaanuar 2021

Loeme läbi Eestimaa!

Tallinna Keskraamatukogu
kutsub osalema kõiki - kas üksi või perega tähistama  Eesti sünnipäeva 28. veebruarini Eesti kirjandusel põhinevas veebipõhises väljakutses.

"Loeme läbi Eestimaa!"

  Väljakutse sisuks on leida ja läbi lugeda raamatuid, mida saab seostada Eesti erinevate maakondadega – kas autori sünnikoha, loo tegevuspaiga vm järgi. Auhinna saamiseks tuleb iga raamatu kohta anda raamatukogule tagasisidet – üksi osaledes viiele raamatule, perega 15 raamatule (üks raamat iga Eesti maakonna kohta). Väljakutseks sobivat kirjandust võib valida nii koduselt raamaturiiulilt kui  raamatukogust. 

Lugemisväljakutset toetab "Kalev"


Õpime kodumaad ja kirjandust paremini tundma – loeme koos läbi Eestimaa!

 

INFO! LOE LISAKS !

 https://keskraamatukogu.ee/lasteleht/loemelabieestimaa/

Uusi raamatuid!

"Salatunnid" Deverillide kroonika IV osa.  Santa Montefiore menukast "Deverillide kroonikate" sarjast on Varrakult varem...