💓
Ilusat teekonda!
Mina olen neid asju ju näinud ammu, olen nendega koos kasvanud. Ometi
tekkis alles siis, kui sain isast vanemaks see vajalik distants, mis
lasi mul näha tervikut – elu kui looming. Nüüd saab sõna Urmas Alender.”
Yoko Alender, raamatu “Sõna saab Urmas Alender” koostaja
💓
NB ! Kolmapäeviti
on Tallinna Keskraamatukogus avatud infoliin, kuhu võivad kõik helistada oma küberturvalisuse muredega
(paroolid, varukoopiad, kahtlased emailid ja telefonikõned jne).
Venekeelsel infoliinil vastavad Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse osakonna töötajad koostöös Telia spetsialistidega.
Nii Tallinna Keskraamatukogu https://www.facebook.com/keskraamatukogu/posts/3671901706181565
kui Riigi Infosüsteemi Amet https://www.facebook.com/riigiinfosysteemiamet/photos/a.382772188500764/3345850602192893/
Tel. nr.: 68 30 962
Nagu laulupeod, nii aitab ka selline ühisrõõm rahvuslust hoida!
Raamatust " King nr 39" tuttav seltskond saab jälle kokku..... ning ei puudu ka üks king, seekord nr 40.
Jälgi! UUDISKIRJANDUS RIKSWEB Kabala rmtk SIIN!
" Raamat võiks olla positiivne hea ajaviide meie paikkonna lugejale, ükskõik millisele Eestimaa külakoorilauljale või koorimuusika austajale, kindlasti leiab siit seoseid endaga, äratundmisi ja tuttavaid olukordi. Samas on see ülevaade ühe paikkonna kultuuri-, seltsi-, täpsemalt segakooride elust. Olen seda raamatut koostades ja tagasi vaadates ise üllatunud ja vaimustunud - nii palju põnevat!"
„Lumelinnu surm“ on Ene Sepa üheksas romaan. Mitmed tema varasemad teosed on saanud auhindu Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud noorteromaani võistlusel. Romaan „Taeva tühjad tribüünid“ pälvis Lastekaitse Liidu ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse tunnustuse Hea Noorteraamat 2018.
Seda, kui oluline oli Kabala piirkond muinasajal, kuivõrd äratas mõis 80ndatel tähelepanu oma postmodernistliku sisekujundusega. Kui palju põnevust ja mõttekonflikte tekitas see maja, mis tihedalt täis kultuuri- ja arheoloogilist ainest. 1725 aasta maarevisjoni materjale näinuna, polevat LCD päris täpselt siiski see! Ja tõde, et ajaloos ei juhtu kunagi midagi äkki! Nimekujud viitavad kabelile ja edasi kloostrile, millest juba 1469 a. ürikutes räägitakse .... neist ja paljust muustki huvitavaist ajaloolistest seikadest andis ülevaate Eesti Maaülikooli õppejõud Tõnis Tepand, kes tuli 1989 aastal tollasesse V.I. Lenini kolhoosi tudengina, hiljem perega, töötades ehitusosakonna juhatajana.
Maal elamise päeva pidasime taas. Kaunis sügisilm ja palju rõõmsaid üllatusi! Rapla valla Raikküla piirkonna koordinaatoril Anne Lehel oli kogukonnale vaid häid sõnumeid avades käsitöötoa ja eemaldades katte savitoas Kabala mõisale kingituseks valmistatud ainulaadselt serviisilt! Suured tänud ehitajatele ja savitoa perenaisele Janina Päädamile!
„Koertepark” on mitmel ajatasandil kulgev romaan tänapäeva Helsingist, Ukraina iseseisvusaastatest ja üheksakümnendate Eestist, elust ida ja lääne puutepunktis, ühiskonnas, mida valitseb korruptsioon. Romaanis kirjeldatud 10–11 aasta tagune Ukraina viiks lugeja justkui tagasi nõukogude aega: sama meeleolu, samad punased nelgid. Oksanen ei jää siiski selle juurde pidama, ta kirjutab ka pärast taasiseseisvumist ja eelkõige oranži revolutsiooni ajal riigis toimunud muutustest, uuest leheküljest Ukraina ajaloos. Kogu selle taustal toob Oksanen selgelt ja vahedalt lugeja ette uue maailma: majandusharuks muudetud lastevabriku, kunstliku viljastamise ja surrogaatemaduse ning õigustest ilmajäetud, armutult ärakasutatud doonorid.
„Koertepark” on Euroopa lähiajalugu vaatlev realistlik romaan ja ühtlasi
ka kui psühholoogiline põnevik.
Tegemist on külastuspäevaga, mille fookuses on elukeskkond maal, koos seal toimivate teenuste, seltsitegevuse, vaba aja võimaluste, töökohtade ning pakutavate elukohtadega.
Kabala mõisas asub Rapla valla Raikküla teenuskeskus, Kabala raamatukogu, Kabala külatuba ja keraamikatuba.
Kabala mõisast saab infot kandi tööandjatest, tööjõu vajadustest ja
kandis saadaolevatest elamisvõimalustest. Võimalik on tutvuda mõisaga ja
mõisa ajalooga. Saab külastada raamatukogu, tutvuda keraamikatoa
tegemistega ja Kabala kandi külaelu edendava mittetulunduühingu Kappeli
Külad tegemistega.
Välja on pandud kohalike keraamikute tööde näitus. Kabala mõisale antakse üle Kabala mõisa serviis.
Mõisas avab uksed uus vastvalminud käsitöötuba, kus toimub ukulele kontsert.
Arvo Pärt on elanud Rakveres 16 aastat, seal said alguse tema muusikaõpingud.
♬♫♪♩
Rakverelastele on Vallimäe vabaõhukeskus, mis 1. augustil, tänavu avati, suur kummardus meistrile.
Margaret Atwoodi meistriteos „Teenijanna lugu” on moodne klassika. Romaani järjega „Testamendid”, mis pärjati 2019 Bookeri preemiaga, viib autor loo dramaatilise lõpuni.
Rohkem
kui viisteist aastat pärast „Teenijanna loos” kirjeldatud sündmusi
võimutseb Gileadis endiselt teokraatlik režiim, ent on märke selle
sisemisest määndumisest. Sel otsustaval hetkel ristuvad kolme väga
erineva naise eluteed ning tulemus mõjutab nende kõigi, nagu ka Gileadi
saatust.
Kaks naist on veel noorukesed, Gileadi režiimi ajal üles
kasvanud. Nende tunnistustele lisandub kolmanda, vanema naise hääl. Tema
on saavutanud Gileadis mõningase mõjukuse häbitute saladuste teadmise
tõttu.
„Testamentides”
näitab Atwood, kuidas iga naine, tegelikult iga inimene, on sunnitud
türanniale üles ehitatud ühiskonnas kohanema, oma koha leidma ja
mõtlema, kui kaugele ta sellesse uskumises läheb.
Atwoodi enda
sõnutsi ärgitas teda „Teenijanna loo” järge kirjutama just lugejate
huvi, teisalt lähtus ta ka sellest, mis meie maailmas praegu toimub.
Värvilised majad, nende vahelt looklevad paadikanalid, kummaliselt kõrgele tõstetud sibulapeenrad, mille vahel toimetavad lilleliste rättidega külanaised, kaarjate ustega kuurid, mis on ehitatud otse hoonete külge. Vanadest rehvidest lõigatud peenrakaunistused, fantaasia piire nihutavad hernehirmutised, saunakorstendest tõusvad suitsuvined, vanadest suuskadest ehitatud aiad, nõukaaegsete nukkude ja nukuvankritega ehitud sibulaletid – just sellist külaelu fluidumit kogeme Peipsiveerel vanausuliste külades, kui sinna navigatsiooniseadme vea abil juhuslikult satume.
..... ja palju muudki huvitavat Raul Oreškini raamatus " Minu Peipsiveer".
Juba teismelisena isaga malet mängides õpib Roger Brown, et võita saab vaid sohki tehes. Hiljem tippjuhtide värbajana töötades on ta peensusteni lihvinud oma meetodi, mis on segu FBI ülekuulamistehnikast ja blufist ning võimaldab tal alati konkurentidest sammuke ees olla. Ka oma eraelus suudab ta tagada idülli vaid raha teenimiseks hämaraid meetodeid kasutades. Kuni ühel päeval ilmub Roger Browni ellu väärikas vastane. Mees, kes esialgu paistab ideaalse kandidaadina Norra jälitusseadmeid tootva firma juhi kohale, valdab tegelikult Rogeri petuskeeme veelgi täiuslikumalt ja on lisaks veel – ja erinevalt Rogerist – sõjalise eriväljaõppega. 2011. aastal valmis romaani põhjal samanimeline film, mis on tuttav ka Eesti publikule.
Iirimaal sündinud kirjanik Lucinda Riley avaldas oma esimese romaani
24-aastasena. Tema raamatud on kujunenud rahvusvahelisteks menukiteks
ning eriti elatakse kaasa tema seitsmest õest rääkivale romaanisarjale.
Sarja iga osa keskendub ühele õele. „Päikeseõde” on sarja kuues raamat.
Electra D’Aplièse elu paistab eemalt vaadatuna täiuslik – ta on
tippmodell, rikas ja kuulus. Ometi on isa surm viinud niigi hapras
meeleseisundis Electra kokkuvarisemise äärele. Püüdes oma eluga hakkama
saada, otsib ta abi alkoholist ja narkootikumidest.
11. veebruaril möödub 105 aastat legendaarse raamatukoguhoidja Salme Halliku sünnist. Ta elab mitme põlvkonna mälestustes. Miks? Sest tegi oma tööd südame ja hingega, olles kogukonna sädeinimene tollases tähenduses ja praeguses nimetuses. Laulis ansamblis, tantsis rahvatantsurühmas, luges läbi kõik raamatud (mida ei ilmunud väga palju, võrreldes praeguse ajaga). Võttis poe juures nn nööbist kinni kõigil, nii meeste kui naistel, kutsus neid lugema, sest ta teadis - raamatute lugemisesoov oli neis kõigis! Salme juba oskas, kuidas viia kokku raamat ja lugeja!
Cornelia Travnicek, 37 aastane proosakirjanik, kelle lakooniline sentimentaalsusvaba stiil on "Ketsidest" teinud tänapäeva Aust...
