Uudiskirjandus

 Kahekümne kuue aastane Jean Louise Finch, kes raamatus"Tappa laulurästast" ilm. 1960*,  oli nelja aastane – naaseb New Yorgist, et külastada oma eakat isa Atticust. Lõunaosariikides muutusi põhjustavate kodanikuõiguste võitluse ja poliitikasegaduse taustal seguneb Jean Louise’i kojutuleku rõõmu kibedust, kui talle selgub häirivaid tõdesid lähedastest inimestest, perekonnast, linnast ja neist, kes on talle kallid. Temas tulvab lapsepõlvemälestusi, sünnib kahtlusi oma väärtushinnangutes ja kõiges selles, mida ta on harjunud endastmõistetavaks pidama.
Paljude romaani „Tappa laulurästast” tegelaskujude taustal toimuvad sündmused haaravad noort naist, tema maailmas algab valus, kuid ometi paratamatult vajalik vabanemine mineviku illusioonidest – teekond, mida saab juhatada ainult inimese enda südametunnistus.

1950. aastate keskel kirjutatud (2015 avaldatud) „Mine, pane vahimees välja” on Harper Lee unustamatu romaan tarkusest, inimlikkusest, kirest ja mõistvusest – sügavalt haarav kunstiteos, mis pajatab teisest ajast, olles ühtaegu imeliselt tähendusrikas ka meile. (eestikeelne tõlge Matti Piirimaa)

* "Laske siniraage niipalju kui te tahate ja tabate, aga pidage meeles, tappa laulurästast on patt." 

Sellised õpetussõnad annab advokaadist isa Atticus Finch edasi oma lastele, kaitstes loo "tõelist laulurästast - musta meest, keda süüdistatakse valge neiu vägistamises 1930-ndate aastate ameerika väikelinnas.  

                                                   NB! VAATA !  uudiskirjanduse nimekiri