Mõned asjad meie elus on kindlad, teised jällegi pole. On midagi, mis ei muutu kunagi, isegi kui me otsime teistmoodi teid, teeme jänesehaake, et elu ja ennast ja teisi ära petta. Ja sel hetkel, kui oleme jõudnud juba mõelda, et kogu see elamise asi tuleb päris hästi välja, vajume taas nendesse kulunud mustritesse justkui vankriratas roopasse. Ja pole kedagi, kes meid välja tõmbaks! Ning siis on asju, mis muutuvad hoolimata sellest, et me üldse ei taha. Inimesed, kes arvasid, et on teineteise jaoks loodud, kasvavad lahku, armastus saab otsa, kuigi seda oli ju kunagi nii palju! Käed hakkavad värisema, sõrmus tiliseb vastu teetassi, teksad kuluvad katki just sel hetkel, kui nad on hakanud kõige paremini jalas istuma!
Urmas Vadi (1977) on mitmeid kirjandusauhindu pälvinud autor, kes kirjutab nii draamat kui ka proosat. Temalt on muu hulgas ilmunud näidendid „Peeter Volkonski viimane suudlus“, „Millest tekivad triibud“, „Kus sa oled, Juhan Liiv?“, „Furby tagasitulek“ ja proosaraamatud „Neverland“, „Ballettmeister“, „Tagasi Eestisse“, „Hing maanteeserval“, „Elu mõttetusest". „Kuu teine pool“ on tema viies romaan.
Romaan jälgib poiste ja tüdrukute elu Oslo töölisrajoonis asuvas kortermajas Saksa okupatsiooni ajal. Laste hoolitsus üksteise perede eest on liigutav, kuigi nad on sunnitud perede toitmiseks leidma nutikaid lahendusi: nad petavad, varastavad nagu rongad, võltsivad dokumente ja sooritavad sissemurdmisi. Nad ei kõhkle ka vaenlast ära kasutamast. Kuid kui sõja-aastad mööduvad ja täiskasvanuea tõsidus hakkab kohale jõudma, peavad nad igaüks leidma oma koha tormises maailmas. Nende laste elukäiguga joonistab autor jõhkralt ausa ja sooja pildi sellest ajast, keskkonnast ja igapäevaelust, mida sõjast rääkides pole seni peaaegu puudutatudki. Ta vestab oludest, mida ise tunneb. Teos kuulub Roy Jacobseni parimate romaanide hulka, see on ühtaegu jõhker, kuid samas ka meelelahutuslik. Norra kirjaniku Roy Jacobseni (snd 1954) looming on pälvinud hulganisti nii kodumaiseid auhindu kui ka rahvusvahelist tunnustust. Jacobseni teoseid on tõlgitud enam kui 40 keelde. Eesti keeles on ilmunud tema romaanid „Imelaps“ (2010), „Nähtamatud“ (2014), „Valge laam“ (2016), „Rigeli silmad“ (2019) ja „Kõigest ema“ (2021).
Kabala mõisahoones toimus Avo Päädami juhendamisel koopiamaali kursus kohalikele kunstihuvilistele. Kursuslaste töid saate juunikuu joo...
"Sündisin suure sõja raginas Königsbergi linnas Ida-Preisimaal. Eesti kultuuriruumis üles kasvanud, olen kogu oma elu jooksul samas...