XIII koduloopäev Raplas

Uusi raamatuid!

Suurlinna Innovaatiline Kool on õppeasutus, millest räägitakse legende. Siin olevat parimad õpilased, pedagoogid lahkuvat siit vaid jalad ees ning šarmantse koolidirektori värvikas isiksus olla suurem kui elu. Mõni ime siis, et sinna tööle asudes heliseb kolkakohast pärit Ulrika hing puhtast vaimustusest! Selles õppeasutuses ei ole kohta vanameelsetele ning naises kohub uhkus ja rõõm kuuluda teerajajate sekka. Kui ta tajub oma uutes kolleegides rahulolematust ja hirmu, näib see talle esiotsa täiesti arusaamatu. Kuid ega pedagoogki ainult vaimutoidust ela … Hing ihkab ka tunda armastust ja ihu kirglisi elamusi. Nii leiab Ulrika end tutvumissaitidelt globaalset kavaleriküllust avastamast. Elumerelainetel hoogsalt sõudes ja kooli juhtkonna aina uute „rangelt soovituslike“ innovaatiliste projektide tuules lenneldes kaovad ööd ja päevad kosmilise kiirusega. Peagi on õpetajanna sunnitud oma uuendusmeelsuse ja väärtused ümber mõtestama ning tõdema, et ka parimatest parimate seas näikse mõni olevat parem kui teised. „Kassikuld. Ühe õpetajanna seiklused eliitkoolis“ on vaimukas paroodia ühe suurlinna innovaatilise kooli telgitagustes toimuvast ja väljakutsetest, mida esitab kaasaotsing elu küpsetes aastates.

Messi pisarates kirjeldab Edwin Winkels vaheldumisi rõõmu- ja kurbusehetki selle mehe elus, kes on purustanud pea kõik jalgpallirekordid. 2021. aasta suvel sai ootamatult teatavaks, et 21 aastat FC Barcelonas mänginud Lionel Messi peab sealt lahkuma. Viletsas seisus klubil polnud enam raha maksta oma ajaloo suurimale staarile. Emotsioonidest tulvil pressikonverentsil jättis Messi pisarsilmi hüvasti klubiga, kus temast oli saanud maailma parim jalgpallur. Need pisarad polnud selle armastatud jalgpalluri muljetavaldavas karjääris kaugeltki ainukesed. Aga mida me üldse teame Messi õnnest või ebaõnnest? Kirjanik, ajakirjanik ja Messi austaja Edwin Winkels toob lugejani tuntud ja vähemtuntud üksikasju: Messi lapsepõlv Rosarios, tema üksildus Barcelonas, murtud jalg, eriline noorusarmastus, kummitusena saatev Maradona vari, sidemed Hollandiga ja veel palju muudki.

Oktoober - raamatukogude kuu!

Liikudes ringi kodukandis või kaugemal Eestis, astu läbi raamatukogust, mis jääb Su teele ja tähistame koos üleriigilisi raamatukogupäevi. 20.–30. oktoobrini toimuvad üleriigilised raamatukogupäevad „Kohtume raamatukogus“. Raamatukogude tegevuskavast leiab näiteks keelekohvikuid ja –klubisid, töötube, lauamänguhommikuid, üritusi seenioridele, dokfilmiõhtu, arvutikoolitusi, kohtumisi kirjanikega ja palju muud põnevat.

Uusi, huvitavaid raamatuid!

Mark Viktor Hansen on autor ja kaasautor mitmetele raamatutele, mida on müüdud miljoneid eksemplare. Käesolevas raamatus jagab Hansen unikaalseid ideid, kuidas mõelda kastist väljapoole, vaadata maailma teistsuguse pilguga – sellisega, mis on täis väge, tarkust, mõjukust ja kirge. Mees, keda on nimetatud üheks TOP 10 hulka kuuluvaks motivatsioonikõnelejaks maailmas, annab soovitusi, kuidas paljundada ja võimendada lihtsaid ideid ning muuta need suureks. Sa hakkad peagi nägema võimalusi, mille olemasolust sul polnud aimugi. See raamat on parim hüppelaud, kui soovid tuua oma ellu muutusi.

Mis juhtub lapsega, kes kasvab üles kodus, kus tundeid ei märgata või ei tähtsustata? Või kodus, kus igasugust emotsionaalsust peetakse nii tüütuks ja tülikaks, et kõiki selle ilminguid tõrjutakse? Ilmselt näeb sellises peres kasvav laps kõvasti vaeva, et oma vajadusi alla suruda, ise hakkama saada ning vanemaid oma tunnete ja emotsioonidega mitte tülitada. Selle tulemusena seab end sügaval tema sisemuses sisse üks kindlat sorti üksindustunne, mis vaikselt kasvab. See üksindus jääb temasse ka pärast täiskasvanuks saamist ning võib teda saata kogu elu – isegi kui pealtnäha on kõik väga hästi. Selle tunde põhjustaja on lapseea emotsionaalne hüljatus (LEH) – fenomen, mida psühholoog ja nõustaja Jonice Webb kirjeldab nüüdseks ka eesti keeles ilmunud suurepärases raamatus „Üksindusse jäetud“. Oma uues raamatus „Üksindusest ühenduseni“ võtab Jonice Webb fookusesse LEH-i tagajärgedega toimetuleku: tuginedes oma pika- ajalisele tööle LEH-klientidega, toob ta lugejani selged juhised ja strateegiad, mis aitavad vabaneda LEH-i tõttu tekkinud püsivast üksindustundest ning luua lähedasi ja toetavaid suhteid.

Raamatus „Püsiva armastuse käsiraamat“ aitab tunnustatud suhteterapeut ja menukite autor Harville Hendrix sul: LEIDA oma imago-partneri ehk fantaasiapartneri, kelle su alateadvus, millel on omad eesmärgid, sulle on valinud; LÕHKUDA mustrid, mille oled vanemate kooselu jälgides alateadlikult oma suhtemudeliks võtnud; TUUA meeleheite asemele lootust, üksinduse asemele seltsi; ARENDADA suhtlusoskusi, et muuta tülid kokkupuutepunktiks – ja ühtsuseks; MUUTA kõik varasemad suhted positiivse arengu allikaks; AVASTADA tõelise armastuse eelised – ja need väikesed asjad, mis seda hoiavad … … ja veel palju rohkemat. „Püsiva armastuse käsiraamat“ on tulvil tarkust ja kaastunnet ning aitab sul hoida praegust või alustada uut suhet parimal võimalikul moel ja hoida armastust tugevana kogu elu.

Taas toimumas - " Maal elamise päev" !

Kabala mõisa uksed on kõigile huvilistele avatud kella 12.00-16.00 Kabala mõisas asub piirkonna staap, kust saavad huvilised infot meil pakutavate teenuste kohta, saab infot piirkonna vabade elamispindade kohta ja piirkonna ettevõtete kohta ja teavet vabadest ametikohtadest ettevõtetes. Kell 12-15.00 on mõisa ees laat, kus müüakse kohalike kasvatajate poolt aia ja põllusaadusi. Hoidiseid, liha- ja kalatooteid, mett ja palju muud maitsvat toidukraami. Müükase kohalike käsitöömeistrite keraamikat, klaasikunsti toodangut ja saab osaleda ka töötoas. Müüakse veel kudumeid, puidust tooteid, salve, seepe, käsitöö kaarte ja rahataskuid. Kell 12 musitseerivad Kabala mõisa ees Irene Ivar Hansen. Mõisas on eksponeeritud keraamika ja maalinäitus. Tutvustatakse Kabala mõisas läbiviidavaid erinevaid huviringe täiskasvanutele ja lastele. Avatud on mõisakohvik kell 12.00-15.00 Päeva korraldaja on MTÜ Kappeli külad, kontaktisik Janina Päädam telefon 53402730 Infopunktis jagab informatsiooni piirkonna koordinaator Anne Leht telefon 5258191 Müüakse õnneloosi, saab lasta teha näomaalinguid ja saab sõita ponidega. Asukoht: Kabala küla, Kabala mõis, Rapla vald, Rapla maakond.

Uusi raamatuid!

Suur ja sügav armastusromaan „Viimse hingetõmbeni“ on Eesti menukirjaniku Helene Mossi kolmas lugu, mis kaasab lugejad Kuressaares armukolmnurka, kus armastus ei tunnista mitte üksnes loo peategelaste vanusevahet, vaid ka isa ja poja vahelist sugulussuhet. Küsimus, kui võimalik või võimatu on püsida Mariel truu naisena armastatud vähihaige abikaasa kõrval tema viimse hingetõmbeni, võideldes samaaegselt vastu viimase poja tugevale tahtele saada kasuema enda omaks, leiab Helenele omaselt ootamatu vastuse.

Mõniste külas talu pidava Tiit Allikvee kõrvu jõuavad kuuldused, et läbi talle kuuluva Paluka männiku rajatakse uus maantee. Loodust säästva ja kompromissitu mehena on ta metsaärikate ahvatlevatele pakkumistele seni kindlalt ei öelnud, aga tundub, et senisel kujul metsakinnistut säilitada niikuinii ei õnnestu. Metsa turuhinnaga müük enne võimalikku sundvõõrandamist tähendaks lõppu kaunile männikule, ent samas ka kopsakat lisatulu nende suguvõsa kehvapoolsele majanduslikule seisule. Kui peresuhted ja metsa müügiga seotud sündmused ootamatult keeruliseks muutuvad, saab Tiit infarkti ja ohjad peab üle võtma tema abikaasa Maie. Kes otsustab nüüd kauni männiku saatuse? Segaste peresuhetega ja kohati kriminaalseks kiskuvasse loosse lisavad helgeid hetki lapselaps Hannale ette loetavad õhtujutud – autori enda meeleolukad juhtumised looduses. „Perekonnavalss männikus“ on loodusjutte, põnevikke ja autobiograafiliste sugemetega romaane kirjutava Eet Tuule kahekümne esimene teos.

Osaleme lugemistunnis!

Kirjaoskus võimaldab meil ennast arendada ja oma vaimseid võimeid kasutada. 1966. aastast tähistatakse 8. septembril UNESCO ettepanekul rahvusvahelist kirjaoskuse päeva (International Literacy Day). 2019 aastal algatati Soomes selle tähistamiseks READ HOUR ehk LUGEMISTUND. Näiteks! 📚 1897. aasta rahvaloenduse andmeil oskas Eesti elanikest lugeda 91,2% ja kirjutada 77,7%. 1934. aastal oli kirjaoskajaid juba 96,1% täisealisest rahvastikust. 2009. aasta ÜRO inimarengu aruande järgi oli Eestis kirjaoskuse tase 99,8%. Kui võrrelda kirjaoskuse taset teiste riikidega, on Eesti kõrgel tasemel. Kõige kõrgema kirjaoskuse tasemega riigiks on 2016. aasta seisuga Soome, teisel kohal Norra ning kolmas koht kuulub Islandile. Eesti asub 14. kohal.

Tallinnas Kirjanike Maja ees luges oma luuletust"Raamatul on aku tühi" Leelo Tungal.