Alanud on Nukitsa konkurss

XVI Nukitsa konkurss Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsub 5–13-aastaseid lugejaid valima Nukitsa konkursil oma lemmikkirjanikku ja -illustraatorit. Hääletada saab 8. jaanuarist kuni 29. veebruarini 2024 nii raamatukogudes üle Eesti kui keskuse veebilehel. www.elk.ee

Head aastat 2024!

Uus raamat! RAPLA RAAMATUKOGU 120

Raamatu tagakaanel Doris Kareva öeldu: RAAMATUKOGU KUI AED. Nagu on palju erinevaid aedu, on ka erinevaid raamatukogusid - suuremaid ja väiksemaid, selgelt korrapärastatuid ja loovalt metsikuid. Aga kõik nad pakuvad mitte ainult hingele puhkust, vaid ka etteaimamatuid kohtumisi ristuvatel mõtteradadel. Sajab eoseid ja seoseid, ütleb luuletaja. Vilgas tolmeldamine, mis igas raamatukogus toimub, võimaldab vaimu kärjekannudel järk-järgult täituda. RAAMATUKOGU KUI ARMASTUS. Raamatukogu on juba olemuslikult hea kohtumiskoht, kooskõlaline keskkond, kus asju arutada, nagu Eesti Koostöö Kogu algatatud "Kohalike dialoogis kohalikus raamatukogus". Aga ka viljakas pinnas romantiliseks üksteiseleidmiseks. Raamatukoguhoidja töö on õpetaja ja aednikuga võrreldav armastuse töö, pidev tähelepanu ja hoolitsemine, et õli lambis ei lõpeks, et tuluke ei kustuks, et kogu talletatud vaimuvara kestaks, kasvaks ja kosutaks põlvest põlve.

Märt Treier tutvustab uut raamatut!

Kui oled huvitatud, anna teada, läheme ühiselt!

Uusi raamatuid!

Koolivalmidus on lapse oskus tegutseda täiskasvanu sõnalise ütluse järgi. See tähendab, et laps on valmis täiskasvanuga suhtlema, suudab teda jälgida ja kuulata ning jätta kuuldu meelde, saab ütlusest aru ja tegutseb selle järgi. Õppimise kõige olulisem eeldus on eakohaselt arenenud kõne, mitte tähtede tundmine. Lapse arengus on alates esimesest eluaastast määravaks last armastavad vanemad, vanavanemad, õed-vennad. Mida rikkam on lapsele suunatud keel, suhtluskontaktide rohkus ja kultuuriline kontekst, seda suurem on mõju lapse kõne ja keele arengule. Lapse sõnavara on seda avaram, mida toetavam ja julgustavam on täiskasvanute hoolivus ja armastus. Emakeel on igale lapsele kõige kergem keel mõista, rääkida, lugeda ja kirjutada. Eesti keeles lugema ja kirjutama õppimine on lihtne, sest kirjasüsteem on reeglipärane, häälduse ja kirjapildi seosed on püsivad. Oluline on õpetada last kuulama sõnu, eristama häälikuid, sest tee tähtedeni läheb häälikute kaudu. Raamat on suunatud klassiõpetajatele, lastevanemaile, logopeedidele ja eripedagoogidele, kõigile, kes tegelevad laste õpetamisega.

Kaasahaarav ja kõhedust tekitav kriminaalromaan „Vanaema“ heidab valgust tänapäeva Eesti varjukülgedele, kus laiub lahendamata seksuaalkuritegude paradiis. Ka peategelane Tiina leiab end pärast üht süütuna alanud saunapidu justkui teisest reaalsusest, kus iga naine teab oma tutvusringkonnas mõnd naist, keda on kunagi vägistatud, kuid iga mees ei tea oma tuttavate seas ühtki meest, kes oleks sellise kuriteo eest iial vastutama pidanud. Keset kriminaaluurijate, töökaaslaste ja isegi pereliikmete ohvrit süüdistavaid hoiakuid kujuneb Tiina tugiisikuks hoopis tema raamatukoguhoidjast vanaema, kes tänu oma aastakümneid kestnud abielule teab varjatud vägivallast rohkem kui keegi teine. Nende kahe naise teineteist toetav teekond läbi traumajärgsete katsumuste, lagunevate lähisuhete ning kahtlase väärtusega psühhoteraapia viib aga ühel hetkel ka karistamatustunnet nautivate kurjategijate jaoks pöördumatute tagajärgedeni.

Uusi raamatuid

Armastus võib tulla mitut moodi: hiilides, rõõmsalt hüüdes, või täiesti ootamatult. Viimane on kõige huvitavam, sest siis juhtub kuhjaga igasugu toredaid seiklusi ja saab palju nalja. Leiutajatekülas just nii ongi. Ave ning Mihkli pulmas juhtub seda kõike kuhjaga. Niisugust pulma pole siin juba ammu nähtud!

Vahest ei tea kuueteistkümneaastane Johannes isegi, kas see on lõpuni läbi elamata lein surnud mentori pärast või hoopis segastest peresuhetest põhjustatud ängistus, mis ta keset palavat suve võõrasse maanurka pagendusse ajab. Siin, tühjas koolimajas, mis kunagi oli mõisahäärber, tahab ta püüda oma unistust, ainsateks seltsilisteks pliiatsid, pintslid ja raamatud, Raffael, Tizian ja Caravaggio – ning paar kentsakavõitu kohalikku vanainimest. Kusagil kaugel eemal pöörleb maailm meeletute muutuste keerises, aga Varedal seisab aeg otsekui paigal. Vähemalt niikaua, kuni ilmuvad Margit ja Andreas… „Vareda“ on lugu mälestustest, unistustest ja armastusest. See on lugu suurest suvest ja ühe noore inimese eneseavastamisest, mis on ühekorraga vabastav ja hirmutav, joovastav ja segadusse ajav. Eesti Kirjanike Liidu 2023. aasta romaanivõistluse võitja „Tegemist on küpse ja väljakujunenud stiiliga kirjanikuga, kes selle teosega astub kohe tänapäeva Eesti kirjanduse kõrgliigasse.“ Rein Raud, romaanivõistluse žürii esimees

XIII koduloopäev Raplas