Uusi raamatuid

Põhja-Rootsis põrkuvad jõulised ja hämarad huvid, mille märksõnadeks on kapitalism, rohepesu ja kuritegevus. Sündmuste keerisesse satub Gasskasi asula, kus ühel kevadhommikul äratab elanikke võimas plahvatus ja kust seejärel leitakse tapetuna noor ajakirjanik. Mikael Blomkvist, kes on teel põhja poole tütre pere juurde, maadleb isiklike muredega ja on vastu võtnud uue tööalase väljakutse. Ta aga ei aima veel, kui suurde mängu ta tahtmatult satub. Samal ajal on Lisbeth Salander kerkinud allmaai lma huviorbiiti. Tema eluaegne sõber Plague on kadunud - ja vennatütart Svalat ähvardab samuti oht. Nende asjade vahel on seos. Keegi teab, kuidas Lisbethi urust välja meelitada, kuid samuti seda, kuidas teda kahjutuks teha.

Tšehhi kirjaniku Jaroslav Hašeki "Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil" on kahtlemata üks armastatumaid ja lõbusamaid raamatuid. Käesolev, neljas trükk ilmus eesti keeles kirjaniku 120. sünniaastapäevaks.

Rahuloluküsitlus Eesti rahvaraamatukogudes!

Eesti rahvaraamatukogudes toimub Kultuuriministeeriumi tellimusel 6. 03. - 20. 03. rahuloluküsitlus, mille eesmärk on teada saada külastajate vajadustest, et saaks seeläbi pakkuda ootustele vastavat raamatukoguteenust. Hinnata palutakse raamatukogu viimast külastuse kogemust. Soovi korral saab lisada, mis meeldis ja mis võiks olla teisiti. Digitaalselt täidetava küsitlusvormi leiab raamatukogude ja/või kohaliku omavalitsuse veebilehelt. ************************************************* Veebiküsitluse leiad https://raplamaa.webriks.ee/

Uusi raamatuid

„Keelatud Islandi“ sarja kaasahaarav eellugu, mille tegevus toimub paaril õhtul 2017. aasta talvel, veidi enne seda, kui Akranesi politseijaoskonnaga liitub uurija Elma. Rikas ja võimas Snæbergi klann on kogunenud perekonna kokkutulekule futuristlikku hotelli kauge Snæfellsnesi poolsaare tumedate laavavoogude vahel. Lugu jutustatakse mitmest vaatenurgast. Edukas sisekujundaja Petra Snæberg muretseb ürituse laabumise pärast, proovile pannakse tema teismelise tütre Lea usaldus sotsiaalmeedia vastu. Alkoholist loobunud puusepp Tryggvit talub perekond ainult seetõttu, et ta on Petra tädi kallim. Alandlik hotellitöötaja Irma on elevil kohtumisest selle rikka ja kuulsa perega ja võimalusest neid lähedalt jälgida. Kui ilm halveneb, mured süvenevad ja alkoholi voolab ojadena, kaob üks külalistest ja selgub, et pimeduses varitseb keegi. Kuid kas tõeline oht on hoopis seespool – perekonnas endas? Eva Björg Ægisdóttir suurendab meisterlikult pinget, viies meid jäisesse isoleeritud keskkonda, kus miski pole nii, nagu paistab, ja kedagi ei saa usaldada, kui Snæbergi perekonna tumedad ja valusad minevikusaladused paljastuvad ning ilmneb šokeeriv tõde.

Romaanis „Videvik 41” jätkab Kjell Westö Soome ajaloo käsitlemist läbi inimsaatuste. Teose tegevustik hõlmab ajavahemikku Talvesõjast Jätkusõjani, näidates tollast elu kahe peategelase kaudu. Üks neist on ajakirjanik ja rindereporter Henry Gunnars ja teine tuntud näitleja Molly Timm. Westöle iseloomulikult võib üheks tegelaseks pidada Helsingit ja sealset elu sõja ajal. Romaan algab Talvesõja viimastel kuudel, 1940. aasta jaanuaris ja kujutab armusuhet segasel rahuajal ja edasi kuni järgmise sõja puhkemiseni juunis 1941. Autor jälgib Henryt ja tema armastatut, näitlejanna Mollyt, kes pärast lahusolekut, kui naine Rootsis ringreisil käis ja mees rindereportaaže kirjutas, kohtuvad taas oma kodulinnas Helsingis. „Videvik 41” on armastuse, sõja ja loovisikute romaan, milles pinged nende omavahelistes suhetes segunevad ühiskondlike pingetega. Kjell Westö on silmapaistev soomerootsi ajakirjanik, luuletaja ja prosaist, keda tuntakse enim tema Helsingi-teemaliste eepiliste romaanide järgi. 2006. aastal tunnustati teda Finlandia ja 2014. aastal Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinnaga. Tema teoseid on tõlgitud rohkem kui 20 keelde. Värvika tegelaskonna ja rohke dialoogiga raamatute põhjal loodu on jõudnud ka teatrilavale ja kinolinale. „Põhjamaade romaani” sarjas on ilmunud tema „Kus kõndisime kunagi” (2011), „Terendus 38” (2014) ja „Väävelkollane taevas” (2018).

Vestlusring August Aarma´ga

Eesti kultuuripärand Kaukaasias

Valli külast pärit etnoloog MARIKA MIKKOR kogus 1980 ja -90ndail aastail Kaukaasia eesti külades Salmes, Sulevis, Eesti-Aiakese, Estonias, Alam- ja Ülem- Lindas ning kohalikes linnades vanu fotosid ja esemeid. Pearõhk on visuaalselt atraktiivsematel tsaariaegsetel piltidel, vähem on nõukogudeaegseid fotosid. Näha on ka üle 100 aasta vanade postkaartide koopiaid ning paar tänapäevast maastikufotot Jaan Tsadurjanilt: Pso jõgi Salme ja Sulevi küla piiril ning Sulevi küla keskus koos rahvamajaga. Suhhumi linnas tegutses Alam- Lindast pärit fotograaf August Kaevats, kellelt on näha mitu fotot nii maalt kui linnast. Tutvuda saab ka Kaukaasia eestlaste luuletustega. Huvitav foto on aastast 1961, millel on vanahärra pilliga, ta on puhkpilliorkestris mänginud 50 aastat.

Raamatukogus on uus näitus - sarjast tikitud pildid August Aarma " Muusikariistad"

Alanud aasta on raamatu aasta!